Kokku linastus festivalil 33 pikka filmi ja viis lühifilmide kassetti, üritusi oli 14.

Parima Eesti žanrifilmi auhinna võitis ajalooline põnevik "Vari". Jaak Kilmi käe all valminud filmis lahendab luuletaja Juhan Liiv 1894. aastal oma kodukandis toime pandavaid saladuslikke mõrvu.

"See paneb oma väga põneva süžeega jälgima ja kaasa mõtlema ning ka näitlejatöö on meisterlik. Oli suudetud luua ajastukohane, kuid samas müstiline ja udune õhkkond, mis sobisid hästi kokku," põhjendas žürii, kuhu kuulusid Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased Kaspar Plans, Karen Loorens, Kaspar Kants, Marie Linda Nerman ja Kristofer Kaabel.

Parimaks lühikeseks Eesti žanrifilmiks nimetas žürii Elis Rumma filmi "Ära ole uhke". Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi filmieriala lõputööna valminud linateos põhineb Piret Raua lühijutul "Pink".

"Vähese sündmustikuga on suudetud tohutult palju edasi anda: see tekitas meeldivalt ebamugava tunde, mis sundis lõpuni vaatama. Geniaalne idee, mida toetab suurepärane teostus," kõlas žürii põhjendus.

Publik valis oma lemmikuks Iiri režissööri Aislinn Clarke'i folk-õudusfilmi "Fréwaka". Järgnesid Norra režissööri Viljar Bøe kehaõudusfilm "Põlve kohalt" ja Toomas Aria märulifilm "Õiglus 3".

Neljandat korda selgus publikupreemia võitja vaatajaid kaasava veebiplatvormi abil, mille vahendusel sai nähtud filmide kohta jagada oma emotsioone – õudne, kurb, rõve ja mõnna – "Fréwaka" kogus neid kõige rohkem. Kõige rõvedam film oli "Inetu kasuõde", kõige kurvem film "Minu universum", kõige õudsem film "Fréwaka" ja kõige mõnnam film "Õiglus 3".

Lühifilmidest kogus kõige rohkem emotsioone BFM-i filmitudengi Johanna Viskari "Augusti karjäär".

Georges Mélièsi järgi nime saanud Euroopa lühikeste fantaasiafilmide võistlusprogrammi võitis portugallase Gonçalo Almeida ulmefilm "Aatom ja tühjus".

"See film ei ole mitte ainult silmapaistev tehniline vägitükk, vaid – nagu kõik suured ulmefilmid – ka põhjalik inimloomuse uurimus ja ebamugavust tekitav mõtisklus meie tulevikust ja sellest kontrollist, mida me omame universumi üle," põhjendas žürii, kuhu kuulusid Hardi Volmer, Katrin Sangla, Anna Hints ja Laurence Boyce.

Võidufilm hakkab kandideerima Euroopa parima fantaasiafilmi auhinnale Kuldne Méliès.

Ära märgiti Prantsuse režissööri Mark Middlewicki romantiline fantaasiadraama "Ihaldus" ja Hispaania režissööride Santi Amézqueta ja Héctor Zafra joonisfilm "Paradiisi Buffet".

Festivali parima ulmefilmi auhind Navigaator Pirx rändab Ukrainasse: selle sai Pavlo Ostrikovi "Minu universum" – galaktiline armastuslugu maailma viimaste inimeste vahel postapokalüptilises kosmoses.

"Film oli ühtaegu argine ja ulmeline, täiesti inimlik ja kohutavalt ebainimlik, pöörase huumoriga ja samas traagiline, mängides kõikidel emotsioonide registritel. Lisaks meisterlik näitlejatöö. Kõik need komponendid koos tagasid suurepärase filmi, mis ei jäta külmaks," kõlas žürii põhjendus. Žüriisse kuulusid Veiko Belials, Ene Kallas, Jüri Kallas ja Kalver Tamm.

Tänavu 20. korda toimunud HÕFF-i külastas üle 5800 filmisõbra. Senist, 2019. aastast pärit rekordit ületab see 400 külastuse võrra.

Festivali juht Helmut Jänes tänas südamest publikut. "Eriti suurt rõõmu teeb see, et me tähistasime oma 20. sünnipäeva – selline tulemus näitab vaatajate usaldust. Juurde on tulnud uut publikut, kes ei karda, nagu kutsub mitte kartma meie tunnuslausegi – isegi õudusfilmide seanssidelt tuldi välja õnnelike nägudega. Emotsioonide poolest kindlasti parim HÕFF läbi aegade," lausus ta.