Tallinnasse Lasnamäele kavandatakse rajada uus mammuthaigla. Tegemist on tõenäoliselt ca miljardi euro suuruse investeeringuga ning isegi Euroopa kontekstis hiigelsuure (brutopind 187 100 ruutmeetrit) üksik haiglahoonega, millesse on kavandatud ligikaudu 1000 voodikohta.

Üldine taust

2021. aasta suvel viidi läbi Tallinna Haigla rahvusvaheline projekteerimise riigihange, kus edukaks osutus Itaalia ettevõtete ATIproject srl ja 3TI Progetti ühispakkumus. 2024. aasta märtsis lõpetasid aga SA Tallinna Haigla Arendus ning projekteerija poolte kokkuleppel projekteerimislepingu, kuna Tallinn ei olnud rahul projekteerijate tööga. Projekteerijatele maksti siiski üle 7 miljoni euro. Kusjuures projekteerimislepingu lõpetamine sellisel viisil poole projekteerimise pealt tulenevalt tellija poolsest rahulolematusest on Eesti riigihangete praktikas pigem väga haruldane juhtum.

Hoolimata sellest, et varasemalt ei oldud rahul eelnevalt teostatud tööga, otsustas Sihtasutus Tallinna Haigla Arendus siiski 2024. aasta augustis kuulutada välja uue rahvusvahelise projekteerimishanke, et jätkata ATIproject srl ja 3TI Progetti poolt koostatud eelprojekti lahenduse elluviimist. Uue väljakuulutud projekteerimishanke eeldatavaks maksumuseks on hankija poolt määratud käibemaksuta 19 miljonit eurot. Reaalne projekteerimismaksumus võib, aga kujuneda oluliselt suuremaks, nagu juhtus 2021. aastal, kui Tallinna Haigla projekteerimishanke eeldatava maksumuse 11 miljoni asemel sõlmiti hankeleping itaallastega maksumusega 21,6 miljonit eurot.

Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit on avaldanud korduvalt tõsist muret käimasoleva Tallinna Haigla projekteerimishanke korraldamise viisi, hanke tingimuste ning hanke aluseks oleva eelprojekti kvaliteedi osas.

2024. aasta oktoobris kogunes Sihtasutuse Tallinna Haiga Arenduse nõukogu, et arutada Eesti Arhitektide Liidu poolt linnale esitatud seisukohti Tallinna Haigla eelprojekti kohta. Arutelu tulemusena otsustas nõukogu tellida eelprojektile rahvusvahelise ja sõltumatu arhitektuuriekspertiisi. Ühtlasi lepiti kokku, et selle ekspertiisiga tuleb arvestada käimas olevas projekteerimishankes ning ekspertiisis toodud probleemidele tuleb pakkuda lahendusi juba hanke pakkumuse kooseisus esitatava kavandina. Arhitektide liidu seisukoht oli ja on, et ekspertiisi märkuste ja ettepanekutega arvestavaid kavandeid (jooniseid, skeeme, kirjeldusi jne) peab hindama professionaalidest koosnev sõltumatu žürii ning see peaks kajastuma ka hanke hindamiskriteeriumites. Hanke aluseks oleva projekti kvaliteedi sõltumatu hindamine ning sellest tulenev projekteerimishanke lähteülesande täpsustamine on vajalik ka selleks, et kõik pakkujad saaksid üldse ühtemoodi aru, mida nad pakuvad. Millised funktsionaalsed, ruumilised, logistilised ja meditsiinitehnoloogilised muudatused on vaja eelprojekti igal juhul sisse viia kvaliteetse kaasaegse haigla rajamiseks.

Tallinna Haigla eelprojektile teostatud ekspertiis

Rahvusvaheliste ekspertide hinnang, mille viisid läbi K2S Architects, Nordic Healthcare Group ja Raami Architects, tõi esile mitmed olulised kriitikapunktid seoses Tallinna kavandatava suurhaigla funktsionaalse, arhitektuurse ja ruumilise kvaliteediga. Kuigi hinnang kinnitas esialgse projekti üldist teostatavust, tõid rahvusvahelised eksperdid välja mitmeid probleeme, mis vajavad olulisi muudatusi ja parendusi.

Peamine mure puudutab haiglahoone tohutut suurust. Eksperdid soovitavad hoone suure poodiumiosa jagada visuaalselt väiksemateks, selgelt äratuntavateks osadeks. Selline lähenemine parandaks orienteerumist, lihtsustaks külastajate navigeerimist ning aitaks hoonel paremini sulanduda ümbritsevasse linnakeskkonda.

Ligipääsetavus kerkis samuti esile olulise probleemina. Eksperdid rõhutasid, et piisava ühistranspordi taristu väljaehitamine peab toimuma paralleelselt haigla ehitusega, kuna haigla tõhus toimimine sõltub suuresti ligipääsetavusest. Lisaks soovitasid eksperdid lisada rohkem selgelt hierarhilisi sissepääse, et tagada sujuvam patsientide liikumine ja vältida segadust, mis on eriti oluline, arvestades kavandatavat igapäevast ambulatoorsete visiitide mahtu (ca 2800 patsienti päevas).

Logistiline planeering leiti olevat keeruline ning ebaselgete liikumisteede tõttu võib tekkida ummikuid. Nende probleemide leevendamiseks soovitati lifte ja treppe muuta paremini nähtavaks ning ligipääsetavamaks. Vertikaalne liikumine, eriti põhjapoolsed liftid, vajab oluliselt paremat juurdepääsu.

Lisaks kritiseeriti praegust maastiku- ja parkimislahendust, kuna selles puuduvad ravivõimalustega väliruumid ning rõhk on liialt parkimisaladele suunatud. Eksperdid soovitavad integreerida rohkem rohealasid, väliseid puhkealasid ja kasutada haljastust tõhusalt, et liigendada ning muuta suuri parkimisalasid inimõõtmelisemaks. Asfalteeritud parkimisalade liigendamine haljastusega vähendaks ühtlasi tulevikus ka kuumasaarte tekkimise ohtu.

Ka loomuliku päevavalguse levik haigla ruumides on hetkel eelprojektis väga puudulik ning ekspertiis rõhutab koos selgitavate skeemidega selle parandamise olulist vajadust. Hoone suurus, üldine tüpoloogia ning planeering piiravad päevavalguse jõudmist võtmealadele, mis mõjutab negatiivselt nii patsientide kui ka personali heaolu. Eksperdid soovitavad suuremaid aknaid ja strateegiliselt paigutatud sisehoove, valgusavasid ning vertikaalseid valgusšahte, et maksimeerida loomulikku valgust ja seeläbi parandada oluliselt kogu haigla ruumilist kvaliteeti – patsientide ja haigla personali igapäevast töö- ja ravikeskkonda.

Ekspertiisis rõhutatakse ka vajadust oluliselt suurema paindlikkuse järele, et tulevikus oleks võimalik kohandada haiglat tehnoloogiliste uuenduste ja operatiivsete muudatustega. Selle saavutamiseks soovitatakse kasutada mittekandvaid vaheseinu, et võimaldada tulevikus kasutusele võtta uusi robot- ja automaattehnoloogiad.

Eelpool loetletud punktid on vaid mõned näited mahukast ekspertiishinnangust, mis peaks olema suunavaks dokumendiks Tallinna Haigla edasistes projekteerimis ja arendusetappides, et tagada uue rajatava haigla vastavus mitte ainult praegustele vajadustele, vaid ka tuleviku tervishoiu nõudmistele.

Arvestades kõiki neid põhimõttelisi muudatus vajadusi olemasolevas eelprojektis ei ole mõeldav, et antud projekteerimishanke võitja hakkab kohe taotlema ehitusluba ning jätkab lihtsalt eelprojekti detailiseerimist põhiprojekti staadiumis. Kõikide nende muudatuste tegemiseks on vaja minna tagasi pigem eskiisi ja arhitektuurse kontseptsiooni staadiumisse.

Samas tundub, et Sihtasutus Tallinna Haigla Arendusele eraldi hankega saadud ekspertiisi tulemus ei meeldi. Kui algselt üritati iga hinna eest vältida üldse igasuguse sõltumatu ekspertiisi tellimist, siis peale selle valmimist üritati seda maha vaikida ning käimasoleva projekteerimise riigihankega igal juhul samadel tingimustel ja ilma tähtaega pikendamata lõpuni minna.

Eraldi rahvusvahelise riigihankena tellitud sõltumatu ekspertiishinnang avaldati alles nüüd peale korduvaid päringuid, sh ekspertiisi lähteülesande ühe koostaja, Eesti Arhitektide Liidu poolt. Hanke tingimuste muutmisest ning ekspertiisi lisamisest hanke dokumentide juurde on Tallinna Haigla sihtasutus, aga endiselt keeldunud. Käimas oleva projekteerimishankega minnakse lihtsalt jõuga ja tuimalt sama moodi edasi.

Erialaliitude mure ja soovitused

Kuna Tallina Haigla sihtasutus keeldus algselt ekspertiisi avaldamast, siis tegi arhitektide liit lähtuvalt varasematest kokkulepetest ja ühisest pressiteatest 2025. aasta aprillis läbi riigihangete registri avaliku teabevahetuskanali hankijale ametlikupäringu. Väljavõte EALi pöördumisest:

"Ekspertiis tuleb avaldada originaalkujul täies mahus ja lisada käimasoleva hanke Tallinna haigla projekteerimine (nr 278599) dokumentide juurde. Hanke tähtaeg peab pikenema 2 kuu võrra arvestatuna ekspertiisi lisamise kuupäevast hanke dokumentatsioonile. Ekspertiis muudab olulisel määral hanke lähtedokumente.

Jätkuvalt oleme seisukohal, et hanke õnnestumiseks peavad pakkujad ekspertiisi märkuste põhjal pakkuma välja kavandi, kus näidatakse ära, kuidas plaanitakse lahendada ekspertiisis välja toodud puudused. Seda kavandit peab hindama professionaalne žürii. Kavandi osakaal kogu pakkumise hindamisel peaks olema minimaalselt 20%."

Lisaks viitas EAL oma pöördumises ka Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu hanke tingimuste parandusettepanekutele, mis puudutavad lepingu tingimusi ja selgelt defineerimata tööde mahtu.

2. mail 2025. vastas Sihtasutus Tallinna Haigla Arendus riigihangete registris EALi pöördumisele ühe lakoonilise lausega: "Hankija on kujundanud tingimused lähtuvalt oma vajadustest ning ei pea nende muutmist otstarbekaks ega vajalikuks."

Kas tõesti? Kas olemasoleva eelprojektiga soovitakse senisel kujul hambad ristis edasi minna vaid selle pärast, et selle tellimise peale on juba kulutud üle 7 miljoni euro? Kas Eesti ajaloo kõige suurema ja kallima projekti tellimine ja juhtimine saab toimuda eirates projekti sisulist kvaliteeti, riigihanke korraldamise head tava ning tervet mõistust? Tulenevalt eelpool mainitust tekib tahestahtmata küsimus, et mis on üldse antud juhul hankija tegelikud motiivid ja eesmärk?

Kes vastutab kümnete miljonite eurode maksumaksjate raha kulutamise eest ebakvaliteetsele projekteerimisele ning kes vastutab tulevikus sadade miljonite eurode kulutamise eest ebafunktsionaalse ning ruumiliselt ebakvaliteetse mammut haiglale rajamisele, kus valminud hoones suure tõenäosusega tippspetsialistid töötada ei soovi ning patsiendid täiendavast stressist võib-olla veelgi haigemaks jäävad?

Naaberriigi kogemus, millest õppida

Mõistlik oleks õppida Rootsi riigi hiljutisest pea katastroofi mõõtu kogemusest sarnase mammutprojektiga, maailmakuulsa Karolinska ülikooli haigla uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel.

Juba aastaid on praktiliselt iga kuu ilmunud Rootsi ajalehtedes, aga ka rahvusvahelises ajakirjanduses mõni uus artikkel viimaste aastate suurimast ehitus- ja korruptsiooniskandaalist Skandinaavias. Juuli lõpus avaldas Rootsi päevaleht Dagens Nyheter pealkirja: "Uus Karolinska haigla (NKS) - kuidas sai kõik nii valesti minna?". Ajalehe andmetel lahkuvad arstid üha enam uuest ülikoolihaiglast ja patsiendid kannatavad. Mis siis juhtus?

Karolinska Instituudi õppehaigla Karolinska on Rootsi tuntuim haigla välismaal. Karolinska instituudi Nobeli assamblee annab välja ka Nobeli füsioloogia ja meditsiiniauhinda. Umbes 25 aastat tagasi otsustasid mõned haigla haldamisega tegelevad juhid ja Rootsi poliitikud, et Karolinska Instituut peaks saama endale uue "maailmakuulsa" keskhaigla.

Stockholmi maakonnavalitsus tegi ettepaneku luua uue haigla rahastamiseks, ehitamiseks ja haldamiseks avaliku ja erasektori partnerlus, mis oli välja töötatud USA kasumile orienteeritud tervishoiusüsteemi jaoks. Seda ei olnud varasemalt Rootsis kunagi proovitud, kuid näiteks Ühendkuningriigis oli see juba eelnevalt ebaõnnestunud.

Rahandusminister Anders Borg andis vastutavale ametnikule korralduse võtta Stockholmi maakonna tervishoiuvolinikuga Filippa Reinfeldtiga ühendust, et ta loobuks kogu ideest, kuid Filippa, kes oli uue haigla rajamise pooldaja ütles, et see on poliitilise põhimõtte küsimus ning keeldus.

Rootsi saigi omale lõpuks maailmakuulsa keskhaigla, aga seda kahjuks väga halvas mõttes.

Mis läks valesti? Sel teemal ilmunud artikleid lugedes jääb mulje, et praktiliselt kõik. Näiteks radioloogia osakond. Kümnetel projekteerimiskoosolekutel tegid radioloogid ettepaneku luua ühtne radioloogiaosakond, kus toimiks efektiivne koostöö ja mis asuks patoloogia lähedal. Siis tulid projekteerimise konsultandid ning jagasid radioloogia viieks kuni seitsmeks eraldi üksuseks, sõltuvalt sellest, mida see hõlmab. Need piltdiagnostika üksused praktiseerivad nüüd 15 erinevas kohas. Koostöö patoloogia osakonnaga ei toimi normaalselt ning osad arstid on tagantjärele arvamusel, et ilmselt unustasid tellija ja projekteerija algselt patoloogiaosakonna üldse projekteerida.

Vanas haiglas oli palju väga kalleid ja üsna uusi seadmeid. Midagi ei kasutatud uuesti ega viidud uude haiglasse üle. Kogu radioloogia jaoks kuulutati välja uute seadmete hange, kus sai reaalselt osaleda vaid üks pakkuja.

Uue struktuuriga silmitsi seistes otsustas radioloogiaprofessor tagasi astuda. Ühtegi uut radioloogiaprofessorit ei suudetud määrata pika aja jooksul ning suur hulk kogenud tippspetsialistide lihtsalt lahkus töölt ja nende asemele otsitakse endiselt uusi residente, kuna uues haiglas on üleüldine kaadri voolavus.

Uus haigla hoone on projekteeritud justkui väljastpoolt sissepoole arvestamata üldhaigla vajalikku sisemist funktsionaalsust. Nii planeerimise, projekteerimise kui ka ehitusperioodi ajal ei võetud kuulda professionaalseid soovitusi.

Rootsi meedias ilmunud artiklite põhjal võib öelda, et antud mammuthaigla ehitusprojekt kulmineerus katastroofiga. Selle apokalüptilise haigla tellijad, projekteerijad ja ehitajad jätsid lõppkokkuvõttes hätta lihtsad Rootsi inimesed, kelle jaoks see haigla ehitati. Tagantjärele on tõdetud, et see oli täiesti valesti juhitud ning maksumaksja jaoks äärmiselt kulukas poliitiline ja rahaline eksperiment. Lõplik arve kasvas rohkem kui neljakordseks, ulatudes lõpuks ligikaudu 6 miljardi euroni (valmis 2017. aastal), mis teeb sellest ühe kõige kallima haigla maailmas.

Haigla avamisel pidi rakenduma uus tervishoiu juhtimise mudel: väärtuspõhine ravi. Selle megaprojekti eest vastutas Boston Consulting Group. Ettevõte lubas, et see muudab kogu Rootsi tervishoiusüsteemi revolutsiooniliselt ning teeb Karolinskast ülemaailmse teerajaja.

Spetsialistide sõnul töötab uus süsteem, aga väga aeglaselt. Varem sisse töötatud süsteemid ja rutiinid on kadunud ning meditsiinitöötajad lahkuvad halvasti toimivast ja alarahastatud haiglast.

Uue haigla ehitamisega loodetud Rootsi tervishoiusüsteemi ressursside parem kasutus ning ravi efektiivsus jäid saavutamata. Uude Karolinska haiglasse kolimise ajal ootas ca 350 last operatsiooni üle 90 päeva.

Peaaegu aasta hiljem ootas ikka ca 800 last operatsiooni järjekorras. Kui näiteks Saksamaal ja Taanis opereeritakse kõhunäärmevähiga patsiente ca 14 päeva jooksul, siis Rootsis tõusis see piir 36 päevani. Mitmed vähihaiged surid, sest uues Karolinska haiglas ei olnud nende jaoks aega.

Kes lõppkokkuvõttes vastutab? Karolinska uue haigla kavandamise, projekteerimise ja ehitamisega seoses heidetakse siia maani selleaegsetele poliitikutele ja haigla juhtkonnale ette, et nad ei järginud seadust, hangete läbiviimise head tava ning ei kuulanud ka professionaalsete spetsialistide soovitusi.

Kokkuvõtteks

Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava tesimene ja teine etapp on koostatud 2018. aastal. Tegemist on mahukate dokumentidega, millest esimene etapp on 32 lehekülge ning teine etapp 156 lehekülge. Mõlema arengukava koostajaks on tiitellehel märgitud ainuisikuliselt Sven Kruup, kes on ühtlasi ka kuni siia maani SA Tallinna Haigla Arendus juhatuse esimees. Sven Kruup on küll kõrgelt hinnatud arst ja radioloog, aga teada olevalt ei ole ta arhitekt ning võiks projekteerimist puudutavates küsimustes kuulata antud valdkonna spetsialiste, sh EAL, EKEL ja rahvusvahelisi eksperte.

Praeguseks hetkeks on need arengukava dokumendid, mis on endiselt lähteülesandeks Tallinna Haigla projekteerimisel juba ca 8 aastat vanad. Nende aastatega on, aga maailm meie ümber muutunud väga palju, sh ka meditsiinitehnoogiad, ravivõimalused ja meetodid. Ka Tallinna Haigla eelprojektile tellitud eksperthinnangus on seda aspekti ekstra rõhutatud peatükis: "Digitaliseerimine ja tervishoiu tulevik"

"Uue haigla planeerimisel tuleb väga hoolikalt kaaluda tehisintellekti, telemeditsiini, digitaliseerimise, robootika jms arengut. Nende tehnoloogiate mõju haigla hoone füüsilisele keskkonnale on eeldatavasti tohutu ning juba hoone projekteerimisel tuleb luua võimalused ja maksimaalne paindlikus tulevasteks muutusteks."

Selle tagamiseks on mõistlik kõik uued haiglad projekteerida modulaarselt, monoliitses postplaatsüsteemis, mittekandvate vaheseintega, et tagad maksimaalne ruumiline ja funktsionaalne paindlikus tulevikus.

Arvestades Tallinna Haigla arendamise ja projekteerimise senist protsessi, siis kuidas me saame olla kindlad, et Tallinna Haigla megaprojektiga ei lähe sama moodi nagu Karolinska uue keskhaigla rajamisega Rootsis?

Lisaks eelpool juba käsitletud ruumilistele, funktsionaalsetele, tehnilistele ja korralduslikele küsimustele jäävad õhku rippuma veel ka palju suuremad põhimõttelised küsimused.

Kas praeguses geopoliitilises julgeoleku olukorras on üldse enam strateegiliselt mõistlik koondada mitu eraldi haiglat füüsiliselt ühte kohta üheks mammuthooneks? Kuni viimaste aastateni oli näiteks Soome haiglate võrgustik just sellel kaalutlusel piisavalt hajutatud ning Soome suurimaks haigla hooneks oli Helsingis Meilahti tornhaigla (Meilahden tornisairaala), kõrghoone mis oma 36 000 ruutmeetrit brutopinna (versus Tallinna Haigla 187 100 ruutmeetrit) on kordades väiksem kavandatavast Tallinna Haiglast.

Kas Eesti lähiaastate majanduslik olukord üldse võimaldab meil ehitada ühes etapis uude kohta uus keskhaigla? Kusjuures olemasoleva eelprojekti lahenduse üheks suurimaks puuduseks võibki lugeda just seda, et antud projekti järgi ei ole võimalik Tallinna Haiglat rajada mitmes osas, etapiviisiliselt. See on üks suuremaid põhimõttelisi puuduseid eelprojekti lahenduses ning selle lahendamine eeldaks Tallinna Haigla projekteerimisega alustamist uuesti eskiisist, ehk siis suhteliselt nullist.

Lisaks ka küsimus, et kuidas on selle Eesti kontekstis pretsedenditult hiigelsuure uue klaasist ja raudbetoonist hoone rajamine koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga täiesti uude asukohta kooskõlas riiklikult seatud süsiniku neutraalsuse ja kliimaeesmärkidega?

Tõenäoliselt on mõistlik Tallinna haiglaid juriidiliselt konsolideerida. Vaadates Tallinna geograafiat ning rahvastiku paiknemist on ka selge, et mingisuguse uue haigla võiks ehk tulevikus Lasnamäele rajada. Kavandatavad uued haiglahooned võiks aga olla pigem poole väiksemad, ca 60 000 ruutmeetrit suurused, kuna ka varasemad uuringud maailmas on näidanud, et optimaalne ja efektiivne haigla hoone on ca 400 voodikohaga.

Tallinna Haigla võiks rajada järk-järgult ning pigem kampuse-tüüpi meditsiinilinnakuna. Uue haigla projekteerimine peaks toimuma avatult ja läbipaistvalt, parimal võimalikul viisil. Enne projekteerimislepingu sõlmimist peaks toimuma korrektne avatud rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, just nii, nagu see on toimunud pea kõikide õnnestunud uute haiglate puhul Euroopas.