Näituse kandvaks ideeks on la paloma ehk valge tuvi, mis on kristlikus maailmas tuntud kui armastuse ja rahu sümbol. Näitusel osaleb lisaks mitmekümnele eesti kunstnikule kunstnikke Soomest, Ukrainast, Lätist, Leedust, Poolast, Puerto Ricost, Argentiinast ja Islandilt.

Näituse kuraatori Mark Soosaare sõnul sai näituse idee alguse Eduart Wiiralti seni avaldamata gravüürist, millel on valge tuvi. Näitusel võibki näha, kuidas Wiiralti valge tuviga teos inspireeris kunstnikke üle maailma.

"Selle näituse sünnilugu on päris kummaline. Nimelt ühel öösel ma nägin unes Wiiralti ainsat gravüüri, kus ta on valget tuvi kasutanud ja mis ei ole meie kunstiavalikkuse teadvusesse siiamaani jõudnud. Nimelt tellis 1928. aastal kirjastaja Stanis Lasall Wiiraltilt illustratsioonid Aleksandr Sergejevitš Puškini värsspoeemile "Gabrielid". Ta tegigi kõik need viis gravüüri ja Puškini portree. Aga ühte ei avaldatud, sellepärast et see ei sobinud tollal prantsuse ühiskonda," selgitas Soosar.

"Ja see oligi see valge tuvi lugu, mis nüüd on siin seinal hästi suurelt. Aga laiali sai see saadetud kõigile kunstnikele, küll Ladina-Ameerikas, Euroopas, Põhja-Ameerikas just see Wiiralti pisikene gravüür, mis kujutab seda, kuidas jumala seemnega jõuab valge tuvi neitsi Maarjani ja annab talle teada, et selle seemnest tuleb sul sünnitada üheksa kuu pärast Jeesus Kristus," lisas kuraator.

"Me näeme siin tõelist, väga tõsist ja sügavat armastust ning vihkamist, näeme vägivalda, ja näeme seda, kui arutu võib ikkagi inimene olla."