"Juba teist aastat on laenutustasuks jagada üle miljoni euro. Kui mõelda veel paar aastat tagasi, oli see summa 100 000," ütles autorihüvitusfondi juht Ainiki Väljataga "Vikerhommikus".

Tasude suurus sõltub teoste laenutuste arvust ning autorite kategooriast, näiteks saavad erineva suurusega hüvitist raamatukaane kujundajad ja 200-leheküljelise teksti autorid. "Arvutamine käib vastavalt valitsuse määrusele ja on erinevad autorikategooriad," selgitas Väljataga.

Hoolimata sellest, et välja makstud summa on viimastel aastatel kasvanud, jääb see Väljataga hinnangul soovitud tasemest kaugele. "Kui me nüüd arvutame tagasi toonased rahaühikud, toonase hinnataseme ja kõik muu, siis me oleme täpselt seal, kus fond alustas 2004. aastal," märkis ta. Kultuuriministeeriumi tellitud uuringu järgi peaks laenutushüvitis Eestis ulatuma vähemalt nelja miljoni euroni aastas.

Võrdluses Soomega jääb Eesti tagasihoidlikuks. "Soome maksimumtasu on 30 000 eurot, see on umbes kümnekordne mediaanpalk Soomes," ütles Väljataga. Kui Eestis kehtiksid Soomega sarnased tingimused, tulekski Eestis jagada ligikaudu neli-viis miljonit eurot aastas.

Kuna raamatute müük on vähenemas ja trükised sageli väikeste tiraažidega, on raamatukogud saanud autorite sissetulekutes järjest suurema rolli. "Laenutushüvitis ei ole Eestis alternatiiv müügist saadud tuludele, vaid kompensatsioon, kuna autoritelt on seadusega võetud õigus oma teoste laenutamist keelata," selgitas Väljataga.