Laenutushüvitis 2025. aasta eest arvestati rahvaraamatukogude 4 051 004 elektrooniliselt registreeritud laenutuse põhjal.

Laenutushüvitise eelarve oli 1 412 360 eurot (eelmisel aastal 1 446 991 eurot), millest 1 402 041 eurot jagati 2115 autori ja autoriõiguste omaja vahel ning 10 319 eraldati helisalvestiste ja videote laenutuste eest eraldati vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

Hüvitisühiku täismaksumuseks kujunes originaalkeelse teose originaalteksti autorite (autorid, ees- ja järelsõna autorid, koostajad) kategoorias 1,48 eurot (eelmisel aastal 1,42), tõlgitud teose originaali autori kategoorias 3,28 eurot (eelmisel aastal 2,39), tõlkija kategoorias 0,34 eurot (eelmisel aastal 0,33) ja kunstilise vormi autori kategoorias 0,71 eurot (eelmisel aastal 0,88).

Iga konkreetse autori hüvitis arvutati välja tema teoste laenutuste arvu, autorsuse kategooria kordajate, kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu kordajate põhjal.

Maksimumhüvitis oli 8368 eurot. 2025. aastal oli maksimumhüvitiseks 7924 eurot.

Maksimumhüvitise 8368 eurot saavad 27 autorit. Kahel korral on erinevates kategooriates esindatud Aino Pervik.

Maksimumhüvitise saanud autorite tabel:

Enim laenutusi kogusid kujundajad Villu Koskaru, Piia Stranberg, Britt Urbala Keller, Jan Garšnek, Siiri Timmermann, Ivi Piibeleht.

Kujundajatele järgnevad tõlkijad Raili Puskar (58 984 laenutust), Piret Lemetti (58 917 laenutust), Ülle Jälle (58 335 laenutust) ja Kadi-Riin Haasma (55 365 laenutust).

Laenutushüvitiste täispikk tabel: