Septembrikuu Püha Sõpruse filmiklassika programmi pühapäevad on pühendatud Paul Thomas Andersoni varajastele teostele, kuna septembri lõpus jõuab kinolevisse režissööri värske film "Üks võitlus teise järel" ("One Battle After Another").

"Boogie ööd" ("Boogie Nights")
7. september kell 20.00
Vanakooli pornolavastajal Jack Horneril (Burt Reynolds) on unistus ühendada pornograafia kunstiga. Tema suured ambitsioonid ühtivad diskoklubis talle silma jäänud noore Eddie Adamsi (Mark Wahlberg) suure... teovõimega, ja üheskoos, ristinuna enne Adamsi ümber Dirk Diggleriks, hakkavad nad vallutama 1970ndate aastate Los Angelese xxx-filmitööstust, ja miks mitte ka kogu maailma. Pornoindustri on kirju nagu hipi päevasärk, ja täis kõikvõimalikke värvikaid karaktereid, kes ei tee tihti nende plaane just lihtsamaks. Lisaks tuleb neil muutuvas ajas ja populaarsuse suurenedes hakata heitlema videoajastu pealetungiga, narkootikumide ninnatungiga ja omaenda egoprobleemidega.

Meeldejäävates kõrvalosades Julianne Moore, Rollergirl Heather Graham, Philip Seymour Hoffmann, Don Cheadle jpt. "Boogie ööd" tegi staari nii Paul Thomas Andersonist (originaalstsenaariumi Oscari nominatsioon) kui Mark Wahlbergist (varem tuntud pigem kui Marky Mark) ning tõi taas rohkem pildile ka Reynoldsi, kes sai Horneri rolli eest Kuldgloobuse, ent jäi kindlalt talle ennustatud kõrvalosa Oscarist ilma ilmselt seetõttu, et hakkas kampaania käigus filmi vastu avalikult sõna võtma.

"Magnoolia" ("Magnolia")
14. september kell 19.00

"Magnoolia" on "Boogie ööde" järel teine Andersoni film, mis leiab aset tema armastatud San Fernando orus, Californias. Kirjeldada on seda aga märksa keerulisem. Teatud sarnasusi võib leida vaid aasta varem välja tulnud Todd Solondzi "Õnnega", aga "Magnoolial" on lisaks argisele pisitasandile olemas ka eepiline, et mitte öelda mütoloogiline mõõde. 

Ühe ööpäeva vältel aset leidvas ansamblifilmis liigub fookus sujuvalt ühelt inimeselt teisele, ja me näeme vähiga võitlevat teleprodutsenti (Jason Robards), tema uut nooremat naist (Julianne Moore), hooldajat (Philip Seymour Hoffman), poega (Tom Cruise) ja paljusid teisi saatuse tahtel põrkumas erinevates olukordades. Kui muu näitlejaskond on Andersonile tavapärane, siis silma torkab erandina superstaar Cruise väga meeldejäävas life coach'i rollis, kes ülistab mehelikku võrgutamis- ja alistamiskunsti mingis macho-unelmas.

Cruise'i tegelase kaudu tuuakse juba ajast ees sisse väga ajakohased teemad nagu muutuvad soorollid või elamiskoolitajate buum, aga "Magnoolia" põhiteemad on siiski ajatud ja siin räägitakse kibemagusas ja iroonilises võtmes armastuseotsingutest, kaotusvaluga toime tulemisest, illusioonidest ja pimedast soovist neid uskuda.

"Armastusest joobunud" ("Punch-Drunk Love")
21. september kell 20.00

Barry Eganil (Adam Sandler) on oma firma ja seitse õde. Õdede terrori all elav Barry on sotsiaalse ärevusega poissmees, kes tunneb end kõige kindlamalt üksindusse peitudes. Ja siis astub tema ellu Lena (Emily Watson). Muidugi mõista pöörab Lena Barry senise elu pea peale.

Pärast sõgedalt eepilist 3-tunnilist filmi "Magnoolia" (1999) otsustas režissöör Paul Thomas Anderson teha midagi hoopis teistsugust – romantilise filmi, mille pikkus oleks vaid 90 minutit. Filmi pearoll sai kirjutatud spetsiaalselt Adam Sandlerile, kelle filme PTA armastas. Produtsente oli siiski tarvis näitleja osas veenda, sest lihtsa naljataja kuvandiga Sandler tundus draamafilmi ebasobiva valikuna. Sandleri vastasrolli valis PTA Emily Watsoni, kes oli talle andunud armastaja rollis silma jäänud Lars von Trieri filmist "Laineid murdes" (1996).

2002. aasta Cannes'i filmifestivalil võitis PTA käesoleva filmi eest parima lavastaja auhinna.

"Veri hakkab voolama" ("There Will Be Blood")
28. september kell 20.00

Daniel Plainview (Daniel Day-Lewis) satub ebaõnnestunud kaevamisretkel kogemata nafta peale ja pühendab end edaspidi täielikult naftaärile. Samm-sammult varandust ja mõjuvõimu kasvatades satub ta mõlemast sõltuvusse. Maailmavallutuse teel kujuneb tema südametunnistuseks ja vihavaenlaseks teismeline pastor Eli Sunday (Paul Dano), kes pole ka ise mingi headuse kehastus. 

Kinematograafiliselt on "Veri hakkab voolama" aga igast aspektist tõeline šedööver. Võrratud vaated, Radioheadi Jonny Greenwoodi eepiline-kõhe muusika, Robert Elswiti erakordne operaatoritöö ja muidugi Day-Lewise osatäitmine. Nii Elswit kui Day-Lewis said pärjatud ka Oscariga, Day-Lewisele oli see teine tema kolmest kuldmehikesest. 

Filmi "Veri hakkab lendama" on tihti peetud Andersoni loomingu kõrghetkeks. Guardian valis selle 21. sajandi parimaks filmiks, Sight and Soundi 2012. aastal koostatud režissööride valitud kõigi aegade 100 parima filmi tabelis aga asetus see jagama 75. kohta koos 15 teise filmiga, nende hulgas ka näiteks Bergmani "Seitsmes pitser ning Kubricki "Kellavärgiga apelsin" ja "Hiilgus". 

"Veri hakkab voolama" on üks neist kaasaegsetest filmidest, mille puhul pole kahtlust, et see kuulub juba praegu filmikunsti kaanonisse. Ja kui see meenutab teile James Deani klassikalist 1956. aasta naftapuurimise teemalist "Hiiglast", siis põhjus on lihtne, mõlemad võeti üles samas linnas.