25 aasta jooksul on kirikut remonditud sõna otseses mõttes vundamendist kuni kullatud ristini torni tipus. Tegelikult saabki öelda, et kõik nii seest kui väljast on siin kirikus nüüd väga hästi korras.

"Kõige suuremaks tööks on olnud tööde alguses, 25 aastat tagasi välja vahetatud katus, müüride ankurdamine, kuna müürid olid pragunenud ja väljapoole vajunud, ja kindlasti põrandatööd, kütte paigaldamine, torni uuendamine," rääkis Laurentiuse koguduse õpetaja, piiskop Anti Toplaan.

Eelmisel nädalal tõmmatigi töödele joon alla koristustööde ja akende pesuga. Piiskop ütles, et paraku ei ole kõik Eestimaa kirikud sellised pärlid, nagu piiskopi katedraalkirik, Kuressaare Laurentiuse kirik. Aga üha enam on riigi ja majanduse arenguga tunnetatav siiski ka eraannetajate roll kirikute taastamise ja remondi juures.

"Ma näen küll kirikutele suuremat tähelepanu eriti erasektori ettevõtjate poolt. Tõsi, see võiks olla suurem, kuid on ka mitmeid näiteid, kus üks ettevõtja taastab ühe kiriku näiteks Nissi kiriku näitel. Kirikufondi esimees Janek Mäggi on öelnud, et meil on umbes 100 korrastamata kirikut, milleks on vaja umbes 100 miljonit eurot. Minu enda arvates peegeldavad meie kirikute olukorrad meie inimeste hingeseisundit. Kas nad on siis korras, korrastamata, on nad lausa varemetes. See kõneleb midagi ka rahva kohta," lausus Toplaan.

Laurentiuse kiriku remonttööd on tehtud kõiki ajaloolisi ja muinsuskaitselisi aspekte arvestades.

"See oli Nõukogude aja lõppedes vahepeal nukramas seisus, aga mitte hirmsas seisus. Praegu on nii, et ka lihtinimene, mitte ainult muinsuskaitse vaatab, et on ilus kirik! Aga kahjuks küll väga väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist ehk siis Saaremaa keskaegsed kirikud alles ootavad seda võimalust, et tuleks keegi, kellel oleks see võimekus nendega tegeleda," sõnas muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Lea Laidra.