Doris Kareva: inimene peab tegema mitmeid asju, aga kirjutama ei pea
Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel luule kategoorias koguga "Maast leitud, tuulde tõlgitud" nomineeritud Doris Kareva ütles, et n-ö kirjutamisseisakut ta liiga tõsiselt ei võta, sest rõõmustada saab selle üle, et luuletused on kellelgi teisel külas.
Kareva loodab, et tema kogu annaks lugejale seda, mida tal hetkel kõige rohkem vaja on. "Kellel rahu, kellel lootust, kellel veel midagi kolmandat," rääkis Kareva ning lisas, et paljude kogus leiduvate tekstide algus on teistes ajastutes ja kontekstides.
Maast leitud luuletuse võib mõni üles leida ja teine sellest rahulikult mööda minna. "Mul on isegi üks ammune luuletus, kuidas kõndisin mere rannas ja korjasin üles ühte ja teist. Kodus kallasin koti tühjaks, välja tuli üheksa kivi ja üks linnusitane luuletus," muigas Kareva.
Kogenud kirjutajana Kareva loomeseisakuid liiga tõsiselt ei võta. "Ma olen püüdnud mõnikord mõnele noorele inimesele ka seletada, et kui kogu aeg on olnud harjumus kirjutada, ja siis läheb kuu, teine, pool aastat, aasta ja sa ei kirjuta ühtegi rida, siis mõnikord tekib selline vaikne paanika, et kas minuga on midagi lahti. Kas see on see writer's block? See ei ole üldse tähtis. Inimene ei pea kirjutama. On mitmeid asju, mida inimene peab tegema, aga kirjutama ei pea," tõdes Kareva.
"Kui luuletused tulevad sinu juurde, siis on tore. Tervita neid rõõmuga. Aga kui ei tule, siis on nad parajasti kuskil mujal tegevuses. Võib olla kellelgi teisel külas ja rõõmusta selle üle," lisas ta.
Kareva on ka muus osas noortele autoritele nõu andnud. "Inimene võiks ju teha seda, millest talle rõõmu on. Ükski aeg ei ole raisatud. Kui eesmärk on saada kindlasti väga heaks, siis on see teine asi. Aga kui elada oma elu rõõmuga, siis ei ole vahet, mida sa teed. Mõnikord inimene ise ei näe oma ilu, suurust või saladust. Kõrvalt on seda palju lihtsam näha ja sellele tähelepanu juhtida."
"Inimene on iseenda jaoks tavaline. Aga kõrvalt paistab välja midagi era- või harukordset. Ja kui sa osutad teisele inimesele, et seda omadust hoia endas, sellele pööra tähelepanu, siis on teisel inimesel ka kindlam tunne. Mingil ajal on igaüks ekslev, aga kõrval pilt on alati hästi hea."
"Olen ka kohanud inimesi, kes tulevad ja küsida otsesõnu, kuidas saada kuulsaks. Mina ei tea. Aga see oli minu jaoks üllatav küsimus, sest küsijal paistis olevat väga kiire. Mis on valem? Inimestel on huvitavaid küsimusi," tõdes Kareva.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor














