Sainte-Geneviève'i raamatukogu asub majas, mis on Pariisi esimene spetsiaalselt raamatukoguks ehitatud hoone. Suursuguses saalis juhatab vägesid Laura Déchery, kes on Prantsusmaal elanud üle 20 aasta.

"Töötan suures lugemissaalis, kus annan inimestele nõu ja suurema osa oma tööajast ma olen raamatukogu süsteemiadministraator, vastutan meie kataloogi andmete kvaliteedi ees," selgitas.

Déchery tõdes, et uhkes raamatukogus töötamisest ära ei väsi. "Iga hommik jälle vaatan seda saali ja see on nii võimas," tõdes ta.

Raamatukogud prantslastele võõraks ei ole jäänud. "Meie raamatukogus on iga päev peaaegu tunniajane saba ukse ees, et sisse saada. Lugemissaali kõik kohad on täidetud ja peab ootama, et ära mahuks," rääkis ta.

"Eks inimesed käivad palju ka niisama töölauda otsimas. Neil on seal mõnus töötada, internet on olemas, aga samas otsivad nad ka neid keskkondi, kus oleks raamatud ümberringi, intellektuaalne atmosfäär. See aitab tööle väga kaasa. See on parem kui lihtsalt kodus köögilaua taga tööd teha," märkis Déchery.

Sainte-Geneviève'i raamatukogus on ka eraldi Põhjamaade kogu, kus on ka eestikeelseid raamatuid. "Siin on lausa üle 2300 eestikeelse raamatu, mis on kõige suurem Eesti raamatute kogu Prantsusmaa ülikooli raamatukogudest. Ainult Prantsuse Rahvusraamatukogus on rohkem," selgitas Déchery, kes aitas ka eestikeelset kogu täiendada.

"Ma natukene pakkusin ise ka ennast kampa. Juhus oli lihtsalt nii erakordne. Eks neil on ka sellest abi, et keegi valdab ja räägib eesti keelt ja minu tööruumid on siinsamas kõrval, nii et pakkusin neile abi ja aitan valida ka uusi raamatuid, mida juurde osta," lisas ta.

Raamatukogu tutvustab igal kuul ühte pärli oma kogust. "Veebruarikuus, eesti raamatu 500. aastapäeva puhul, pakkusin välja väikese näituse Eesti kogu raamatutest ja ka "Kalevipojast", mis on antud välja 1935. aastal. See on natuke luksuslikum väljaanne, suures nahkköites, kus on olemas ka Kristjan Raua autogramm."

Sainte-Geneviève'i raamatukogu ümbrusest leiab ka palju väikeseid raamatupoode. Kui Eestil on väikestel raamatupoodidel keeruline suurte kettidega võistelda, siis Prantsusmaa poekestel on küll samuti raskusi, aga neid toetab 1980. aastatel vastu võetud seadus.

"Raamatutel on kõigil üks ja sama hind, ükskõik millises poes. Nad ei tohi erinevaid hindu teha ehk siis ei ole ebavõrdset konkurentsi, kus suurem raamatupood saab teha odavamaid hindasid, sest neil on müüki rohkem. Väikesed poed peavad vastu," selgitas Déchery.

Ta lisas, et prantslased saavad endale raamatuid ka rohkem lubada. "Prantsusmaal on hästi palju neid n-ö taskuraamatuid. Väike formaat, paberist kaantega, neid on odavam toota ja neid saab tõesti osta vähem kui kümne euroga. Vahel isegi kolm või neli eurot raamat."