Narva kolledžis on Tóth õpetanud juba 20 aastat. "Aastal 2007 kutsuti mind Narva kolledžisse ühte ainet andma, varem töötasin ma Tartus. Hakkasin õpetama ja selle käigus tuli järgmine palve. Ega sa ei taha teist ja kolmandat ainet õpetada? Lihtsalt niimoodi sattusin Narva kolledžisse," meenutas Tóth.

"Alguses oli paljude eesti keele oskus ilmselt palju nõrgem, aga nüüd mulle tundub, et üliõpilaste eesti keele oskus on juba tugevam. Muidugi ma pean ütlema, et meil üliõpilased jagunevad kaheks. Üks põhi kontingent on kohalikud üliõpilased, kes Narvas ja Sillamäel elavad ja on peamiselt venekeelsed. Magistrandid on pärit üle Eesti erinevatest linnadest. Need kaks rühma on väga erinevad. Narvast ja Sillamäelt pärit noorte eesti keele oskus on kindlasti ajas paranenud, aga lõputöö kirjutamisega vaevlevad nad ikkagi," tõdes Tóth.

Populaarne lõputööde teema on eesti keelele üleminek. "Sellest on juba kõrini, sest see on niivõrd popp. Seda vaadeldakse iga nurga alt. Me oleme ise ka muidugi neile nõu andnud, et sellest kirjutada, aga vahepeal on sellest juba liiga palju. Aga hiljuti oli üks töö ka näiteks sõdurislängist. Nii et on ka erinevaid teemasid," märkis õppejõud.

Ungarist pärit õppejõud on Narvas tutvustanud Eesti kultuuri ja kirjandust. Tóthi eestvedamisel on Narvas pandud majale, kus Vilde elas, ka mälestustahvel. Selleks tuli ka välja uurida, kus Vilde Narvas elas, sest keegi seda ei teadnud. Enne seda pandi Aleksandri kiriku torni ka esimese eesti keele grammatika koostanud Heinrich Stahli tahvel.

"Stahl kolis oma elu lõpuperioodil Narva. Tollal oli Narva Ingerimaa administratiivkeskus. Ta hakkaski luteri kiriku ülemaks Narvas. Tema ülesandeks oli Ingerimaa ehk Leningradi oblasti ja isegi Karjala õigeusklikud elanikud pöörata luteri usku. Sellega ta küll hakkama ei saanud, aga teame seda, et ta sai hakkama Eesti kirjakeele rajamisega," muigas Tóth.

"Päris huvitav on see, et täna Narvas ei tea seda keegi. Isegi eestlased ei tea, et Stahl on seal 17. sajandil elanud," lisas ta.

Vildet uurides hakkas Tóth õpetama ka kirjamehe vähetuntud romaani "Raudsed käed". "See on kirjutatud Narvas, kuhu Vilde tuli tööle ajakirjanikus. Ta hakkas kirjutama raamatut Kreenholmi tööliste elust. Tuvastasin sealt väga palju kristlikke jälgi. Olen tervet seda romaani kontseptualiseerinud ristiusu võtmes. See on vastuolus Nõukogude kontseptsiooniga, et tegu oli esimese tööstusromaaniga. Minu järgi on see sügavalt kristlik allakäiguromaan," selgitas Tóth.