Keeleminutid. Segadusest sokitamiseni

Murdekeel pole ammu midagi arhailist ja unustatut, ikka ja jälle tullakse tagasi juurte juurde ning proovitakse kunagi kasutusel olnud sõnu uuesti elustada, tõdes EKI vanemleksikograaf Mari Kendla "Keeleminutites".
Kõik murdesõbrad võivad taas rõõmustada, sest valminud on "Eesti murrete sõnaraamatu" uus, 40. vihik (segadus–sokitama). Meie keelde lisandub kogu aeg uusi sõnu, sest maailm tervikuna on pidevas muutuses ja kõike uut on vaja ka sõnadega tähistada. Selle kõrval võiks pöörata pilgu meie murdekeelele, sest teinekord võib uus olla hoopis hästi unustatud vana.
Tõenäoliselt assotsieerub sõnaga segadus paljudele eelkõige korralagedus, segiolek, aga murdekeel on sageli märksa variatsioonikam. Nii tähistab see sõna lisaks tavapärasele kaosele näiteks seguvilja (segadust tegi suvel pellu pääle 'seguvilja tegi suvel põllu peale') või meskit (keikse parema segaduse sai rukkijahust 'kõige parema meski sai rukkijahust'). Samuti võib segadust tekitada sõna sokitama. Sellel pole tegelikult seost sokiga, sõna märgib seto keeles hoopis muljumist, puruks litsumist.
Mida põnevat sisaldab 40. murdevihik veel? Üheks huvipakkuvaks valdkonnaks on alati homonüümid, mis tuli esile juba ka eespool, aga kui mitu tähendust võib siis olla ühel sõnal? Eri tähenduste rohkuse poolest eristuvad näiteks sõnad siil, silmus, sits ja siunama. Lisaks nende ühiskeeles tuttavatele tähendustele märgib siil veel kliivrit, vingerjat ja määrsõna 'siin'; silmus on murdekeeles ka väike kraav, millimallikas ja silmukala; sits tähistab süstikut, peenutsejat ja lastekeeles silku või liha, ning kui keegi siunab, siis ta kas tõmbab, põõnab, vedeleb või hoopis sörgib. Eraldi võiks veel välja tuua sõna soejulgusi, see tuleb sõnast susi (omastav soe) ehk hunt ja tähenduseks on 'areldi'. Tuleb välja, et vanarahvas pidas hunti pigem ettevaatlikuks ja araks loomaks kui julgeks tegelaseks.
Aga 40. vihiku ilmumine ei tähenda lihtsalt lisandunud lehekülgi, vaid tähistab ühtlasi "Eesti murrete sõnaraamatu" VIII köite valmimist. Seega on käesoleva seisuga kasutatav 2/3 sõnastiku plaanitavast kogumahust, sisaldades 8332 lehekülge materjali. "Eesti murrete sõnaraamat" on kõiki eesti murdeid hõlmav sõnaraamat, siit leiab vasteid igast omal ajal kõneldud murrakust, mida on üle saja. Sõnastik on kasutatav Eesti Keele Instituudi kodulehel veebiversioonina ja seda on võimalik soetada ka trükiväljaandena.
Murdekeel pole ammu midagi arhailist ja unustatut. Ikka ja jälle tullakse tagasi juurte juurde ning proovitakse kunagi kasutusel olnud sõnu uuesti elustada. Heaks näiteks on kasvõi selleaastane Sõnaus, kus üheks parimaks uueks(!) toidusõnaks valiti rahke ehk al dente. See on tegelikult suure levikuga murdesõna ning tähenduski sama: poolkeenud, pooltoores. Murdesõnaraamat pakub ühelt poolt infot murdesõnadest, nende vormidest, kasutusest ja levikust, mis on oluline ka teaduse kontekstis. Teisalt muidugi võimalust rikastada enda sõnavara rohkete sünonüümidega (nt tähistavad sõna segamini sellised murdesõnad, nagu arukila, irsa-arsa, kägämällä, mässal, raadikus, seites) või avastada mistahes muud põnevat.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Keeleminutid"






















