Kui eelmises "Keeleminutite" loos arutlesin, et toit on üks neid teemasid, mille kohta on kõigil midagi öelda, siis Sõnause tulemused kinnitavad seda igati. Tänavusele toiduteemalisele sõnavõistlusele esitati kokku 1500 uudissõna, mille seast valisid oma lemmikud nii komisjon kui ka rahvas.

Komisjoni valitud parimate sõnade hulka jõudsid rahke (al dente), taksisai (hot dog) ja veede (hiline hommikusöök ehk brunch). Esile tõsteti ka sõnu nagu hubatoit (comfort food), nipsuroog (kiirelt valmistatav toit), tarje (catering), toidujälg (teadlikkus toidu teekonnast põllult põske), igivõrsuv (regeneratiivne) ning vardaliha (šašlõkk).

Rahva südamed võitis aga sõna, mille tähendus tuleb ilmselt paljudele tuttav ette. Hääletuse võitis ülekaalukalt Tuuli Reinsoo pakutud varulauk – sõna maitserohelise kohta, mis ostetakse koju "igaks juhuks". Sotsiaalmeedias kogus sõna kokku 1280 häält.

Kõige rohkem pakuti vasteid aga "jääkidest tehtud toidule" – kokku 151 sõna. Nende seas olid näiteks kapiand, kapinope, pärapraad, sabasupp ja korjeroog. Populaarsuselt järgmine oli brunch, millele pakuti 111 vastet, näiteks lõunaskelu, varalõuna, päevakost ja komisjoni lemmikuks valitud veede.

Ka catering pani sõnameistrid tööle. Sellele pakuti 73 eri vastet, näiteks kostilaud, einering, katend ja tarje.

Sõnu mõtlesid välja nii lapsed kui pensionärid

Üks tänavuse Sõnause eripärasid oli osalejate suur vanuseline ja geograafiline haare. Kokku panustas 380 üksikisikut ning sõnu saadeti 11 õppeasutusest Tallinnast, Tartust, Raplast, Rae vallast, Elvast ja isegi Helsingist. Iga kolmas esitatud sõna tuli kooliõpilastelt.

Noorim sõnameister oli kõigest 3-aastane ja vanim 84-aastane. Keskmine osaleja oli 40-aastane. Kõige aktiivsem sõnasepp saatis konkursile lausa 151 sõna.

Kõige usinamaks koolipereks osutusid Rapla Kesklinna Põhikooli 6.–7. klasside õpilased ja enim õpilaste loodud sõnu aitas konkursile saata õpetaja Andero Anto.

Sõnause komisjoni liige, Kõnetoru asutaja Marja Vaba sõnul ei ole sõnavõistluse eesmärk üksnes uute sõnade leidmine. "Viimase 30 aastaga on meie toidulauale palju uusi asju juurde tulnud. Sõnavõistluse mõte ei ole mitte ainult keelde uusi sõnu tuua. See pakub kõigile võimaluse mõelda, kuidas keel toimib ja uueneb. Meil kõigil on roll eesti keele elujõu hoidmisel."

Vaba sõnul jõuab aktiivsesse kasutusse vaid väike osa pakutud sõnadest. Sama juhtus ka keeleuuendaja Johannes Aaviku loodud sõnadega, millest paljud ei juurdunud. Mõnikord piisab aga sellest, kui õige inimene kasutab õiget sõna õigel hetkel. Nii läks omal ajal lendu ka sõna taristu, mis võitis esimese Sõnause 2010. aastal.

Kes teab, võib-olla tellime mõne aasta pärast kohvikus juba veedet, haarame tanklast kaasa taksisaia ja arutame täiesti enesestmõistetavalt, milline on ühe roa toidujälg. Mõni tänavu välja pakutud sõnadest võib praegu tunduda harjumatu, kuid just nii on alanud ka paljude tänaste igapäevasõnade teekond.

​Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei, Vabamu ja Eesti Keele Instituudi ühisalgatus, mis toimub juba neljandat korda. Konkursi ellukutsujaks oli president Toomas Hendrik Ilves aastal 2010. 

Kõigi 2020. ja 2023. aasta Sõnausele esitatud uudissõnadega saab tutvuda Sõnause sõnastikus.