Eesti audioraamatute turul on aasta aega olnud vaid üks rahvusvaheliselt suurem platvorm Storytel, kellel on partnerluslepingud Digireadi kaudu kolme kirjastusega. Sel nädalal teatas üks Eesti populaarsemaid kirjanikke Urmas Vadi, et võtab oma raamatud Storyteli keskkonnast maha.

"Olin Storytelis üle kolme kuu ehk siis ühe kvartali ja kui vaatasin, kuidas Storytel, see uhke ja suur laev, mis meie turule on tulnud, välja näeb, siis tõepoolest: lugejal on selles mugav liikuda. Storytel on nagu bistroo, mis reklaamib end lausega "söö palju jaksad" ja lugejal ongi tore lugeda nii palju kui ta jõuab ja ilmselt ka tahab," rääkis Vadi.

"Storytelil endal läheb hästi, aga kellel läheb kehvemini, on kirjanik ja kirjastaja. Need numbrid, mis mulle kvartali lõpus avanesid, panid küsima, et lugejaid on seal ju päris palju, realisatsioon on nagu näha, aga summad olid tagasihoidlikud," lisas ta.

Soomes kümmekond aastat tagasi alustanud Storytel järgib Eestis tasustamisel sama valemit nagu Soomes juba välja kujunenud: ei maksa mitte kindlat summat, vaid see kujuneb vastavalt kuulamistele.

"Storytel maksab kirjastajale, antud juhul meie Eesti partneri kaudu, iga kuulamise ja lugemise pealt Storyteli teenuses kuni teos on meil kättesaadav. Ehk siis kogu tarbimise pealt. Kasum koguneb muidugi selle pealt, mida kauem on teos meil kättesaadav, ja seda kergitab kasutajate arvu ja kuulamiste arvu kasv," sõnas Storytel Finland & Estonia piirkonna juht.

Tuuva Hajanne hinnangul on Eestis tegu veel tõusva turuga. Soomes hõlmavad audio- ja e-raamatud juba poole kogu raamatuturust, Eestis on see veel ühekohaline number ja mingit kasumit see kirjastajale ei too. Nii suhtub ka üks meie suuremaid kirjastusi Tänapäev audioraamatutesse pigem ettevaatlikult ja rohkem kui tuhandest nimetusest on Storytelis vaid 85 .

"Elu on näidanud, et ei tasu sinna panna aimekirjandust. Peamiselt ikkagi meelelahutuskirjandus, krimi, põnevus, ka lasteraamatud, mida saab panna arvuti ette lugema, selliseid tasub sinna panna ja selliseid sealt ka võetakse ilmselt, aga ei kirjastaja ega autor ei näe seda väga palju ja veel vähem saab sellest tasu," sõnas kirjastuse Tänapäev toimetaja Mihkel Mõisnik.