Eesti loodusmaali suur ülevaade Tartu Kunstimuuseumis ({{commentsTotal}})

Tartu kunstimuuseumi näitus
Tartu kunstimuuseumi näitus "Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal" Autor/allikas: Tartu kunstimuuseum

"Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal"

Kuraatorid: Reeli Kõiv, Tõnis Tatar
Tartu Kunstimuuseum, 28. juuni 2013 - 31. jaanuar 2014

Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas on avatud kahte korrust hõlmav maastikumaali ülevaade "Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal". Milles võiks seisneda Eesti kunsti eripära teiste rahvaste, näiteks vene, saksa või prantsuse kunstiga võrreldes? Kas meie kunstis leidub midagi, mille poolest Eesti kunst teiste maadega võrreldes välja paistaks – miski, mida siinmail on harrastatud rohkem ja paremate tulemustega kui mujal? Näitusega "Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal" esitavad koostajad Tõnis Tatar ja Reeli Kõiv ühe võimaliku vastuse sellele küsimusele, leides, et eesti kunsti ajalooliselt kõige säravam, autentsem ja väärtuslikum osa võib seisneda kodumaa looduse elamuslikus edasiandmises.

Eesti loodusmaali järjepidev traditsioon ulatub tagasi Konrad Mäe kui meie säravaima maalikunstnikuni. Näitusevalikusse on haaratud 60 autorit ja enam kui 100 aastat eesti kunsti ajalugu alates Julie Hagen-Schwarzist kuni Anna Hõbemäeni. Tavapärase stiililise, koolkondliku või kronoloogilise printsiibi asemel on näitus üles ehitatud emotsionaalse rännakuna läbi Eestimaa looduse vormide: avasaali pimedast metsasügavusest, üle lagendike ja rabade, jõgedest ja järvesilmadest möödudes, avaraid panoraame silmitsedes, jõutakse lõpuks rannikule ja mere äärde. Eksponeeritavates maalides on tuntav inimese ja looduse vaheline esteetiline ja emotsionaalne side, kunstniku imetlus ja tundeliigutus looduse suhtes.
Erinevates laadides teostatud maastikupilte publikuni tuues tahame ühtlasi osutada tõsiasjale, et Eestimaal on tänaselgi päeval küllaldaselt paiku, kus võib kogeda ehedat ja ülevat looduselamust, nagu see on inspireerinud kujutama nii mineviku kui kaasaja kunstnikke. Väljapaneku koostajate lootus on, et näitus tuletab vaatajale meelde, et kodumaa looduse näol on meie kõigi käeulatuses ammendamatu meeleülenduse, rahu ja lohutuse allikas.

Näitusel on esindatud järgmised autorid: Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Gerhard von Rosen, Hugo Lepik, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Paul Burman, Roman Nyman, Märt Pukits, Johannes Einsild, Johannes Võerahansu, Karl Pärsimägi, Eduard Timbermann, Villem Ormisson, Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Elmar Kits, Alber Kesner, Juhan Nõmmik, Eduard Kutsar, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Albert Anni, Elmar Leppik, Ellinor Aiki, Arnold Alas, Arne Miikmaa, Luulik Kokamägi, Aleksander Suuman, Johannes Saal, Lepo Mikko, Richard Sagrits, Juhan Pütsepp, Richard Uutmaa, Kalju Nagel, Lüüdia Vallimäe-Mark, Henn Roode, Johannes Uiga, Konstantin Süvalo, Viktor Karrus, Varmo Pirk, Valdur Ohakas, Lola Liivat, Lembit Sarapuu, Olga Terri, Leili Muuga, Olav Maran, Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Jüri Palm, Aili Vint, Toomas Vint, Kristiina Kaasik, Imat Suumann, Peeter Allik, Eda Lõhmus, Jan Tammik, Hermes Sarapuu, Anna Hõbemäe. Teosed pärinevad Eesti ja Tartu kunstimuuseumi ning Tallinna Kunstihoone kollektsioonidest ja erakogudest. Näitusega kaasnevad  publiku- ja haridusprogrammid.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Tartu Kunstimuuseum



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: