Tartmusis on eksponeeritud Eesti esimese naiskunstniku tööd ({{commentsTotal}})

Foto: Tartmus

Oma eluajal sadu töid maalinud portretist Julie Hagen-Schwarzi võib pidada Eesti esimeseks naiskunstnikuks. 19. sajandil elanud ja maalinud Hagen-Schwarzi looming ei piirdu sugugi vaid portreedega, nagu selgub Tartu kunstimuuseumis täna avatud näitusel.

"Baltikumi nõutuim portreekunstnik", kuulutab kiri Tartu kunstimuuseumis värskelt avatud näitusel. Julie Hagen-Schwarzi viis kunsti juurde tema isa, kes Tartus joonistamist õpetas. Tegus neiu õppis aga kiiresti juurde ja jäädvustas oma nime ajalukku Eesti esimese naiskunstnikuna. Kuigi toonases ühiskonnas oli naise roll üsnagi piiritletud, suutis Julie Hagen-Schwarz ühena esimestest naistest jõuda Peterburi kunstide akadeemia akadeemikute sekka varemgi, kui esimene meessoost eesti kunstnik Johann Köler, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tema oli siis väga erakordne isiksus, kellel väga palju tahtejõudu, väga palju õnne, kellel õnnestus sellisel ajal, kui naistel oli ettemääratud ainult üks amet kogu eluks, mis oli koduperenaise amet, saavutas võimaluse olla nii kunstnik kui ka ema," selgitas kuraator Merli-Triin Eiskop.

Schwarz õppis nii Saksamaal kui ka Itaalias, kuid suurema osa oma elust veetis siiski Tartus. Kuigi elu lõpus maalis Hagen-Schwarz peamiselt portreid, et ära elada, on tema looming tegelikult palju mitmekesisem. Hagen-Schwarzi elu oli väga pikk ja seega jõudis ta maalida väga palju erinevaid stiile. Akadeemilisest itaalia žanrist realismini.

"Julie Hagen-Schwarz, ma arvan, on suurepärane kombinatsioon kõiki neid asju, mis teeb kunstiajaloo tõeliselt ilusaks. See on tõeliselt ilus kunst, tehnilises mõttes, see on kadunud maailm, selles baltisaksa mõttes, kuidas inimesed riides käisid ja kuidas kunsti õpiti ja tehti, aga ka selles mõttes, et selles on tihtipeale midagi sellist ja eriti 19. sajandi ajaloos on midagi sellist, mis mõjutab meid siiamaani," ütles Eiskop.

Näitus Julie Hagen-Schwarzi töödest jääb avatuks aprilli lõpuni.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: