Arvustus, Margus Haav: «Kääbik: Smaugi laastatud maa»

"Ruunikirjaline lohekumas maailm", kirjutab Margus Haav pealkirjastades retsensiooni Peter Jacksoni Kääbiku triloogia keskmise filmi, nädalavahetusel maailmas esilinastunud «Kääbik: Smaugi laastatud maa» kohta.
FILM
«Kääbik: Smaugi laastatud maa»
«The Hobbit: The Desolation of Smaug»
Lavastaja: Peter Jackson
Osatäitjad: Martin Freeman, Ian McKellan, Richard Armitage, Benedict Cumberbatch, Orlando Bloom, Cate Blanchett, Christopher Lee, Luke Evans, Stephen Fry, Evangeline Lilly
(New Line Cinema 2013)
Peter Jacksoni Kääbiku triloogia keskmine film, nädalavahetusel maailmas esilinastunud «Kääbik: Smaugi laastatud maa» on venima kippunud avaloost võimsalt üle. Peen stiilitunnetus ning Tolkieni paiguti üsna tumeda muinasmaailma võimas visualiseerimine pääseb eriti sugestiivselt ja haaravalt esile. Kindlasti on tegemist nii mastaabi, efektide, võitlusstseenide kui üldise tonaalsuse poolest maailma filmiajaloo ühe suurejoonelisema ja õnnestunuma fantaasiafilmiga.
Esimese osa kodune, kuid vahel venima kippunud käinud huumor on jäägitult kadunud (okei, peldikust väljaronivad ligased päkapikud on siiski ühes stseenis sees) ning sedakorda on esiplaanil süngem pool, mille juures ilmeksimatult võib hoomata ühe filmi looja Guillermo del Toro kõhedat muinasjutumaailma, mis on oma brutaalsuses sünguses õigupoolest juba olemuslikult üsna kõhedusttekitav paik.
Raamatuteekonda järgides ollakse niisiis tegevusjärjega keskpaigas. Kääbikla, kust kunagi ühel armsal maihommikul teekonda alustati, on jäänud kaugele seljataha, röstitud leivast ja peekoniviilust võib pelgalt unistada, nagu ka seebist ja harjast. Bilbo Paunaste koos võlur Gandalfi ja 13 päkapikuga on teel Üksildase mäe all asuvasse päkapikkude kuningriiki Erebori, mille on vallutanud lohe Smaug. Painav teekond läbi Sünklaane on filmi üks suurimaid õnnestumisi. Rännak vanade ja luuderohust ning samblast lämmatatud puude vahel on otsekui nõiaring kellegi vaevatud alateadvuse rohelises sünges kumas.
Jah, see on sünge film. Fantaasiakirjandus ja -filmid pole tegelikult kunagi olnud päriselt laste pärusmaa. Kujutage ette, mis oleks juhtunud siis, kui Disney oleks oma 1950. aasta «Tuhkatriinu» filmiversiooni aluseks võtnud vendade Grimmide täpselt sajand tagasi ilmunud jutu õõvastava originaalversiooni, kus Triinu abieluihas võõrasõed amputeerivad endal varbad ja kanna, et kingake ikka jalga mahuks.
Enam kui kahe ja poole tunni pikkuse filmi tegevus vastab raamatu umbes poolesajale leheküljele. Tolkieni tekstist pole nüüd küll mõtet järge ajada, tegevus toimub suurel määral Jacksoni ja stsenaristide adaptsiooni järgi. Sisse on toodud ootamatuid tegelasi, kes mõningal juhul ilmusid alles kuuekümne aasta pärast (Legolas), tegelasi, kes Tolkienil üldse ei ilmunud (habras tapahaldjaneiu Tauriel) ja täiesti ootamatuid tegelasi (mustanahaline Järvelinna kodanik).
Sellegipoolest pole mul vana Tolkieni fännina filmi loojatele vähimaidki etteheiteid. Kangelase karastumine ja kõlbeliste omaduste testimine äärmuslikes oludes ning rohkem või vähem jubedaid tegelasi tulvil ruunikirjaline maailm on kahtlemata hommage ühele kõigi aegade suurimale fantaasiakirjanikule, kes John Reginald Reuel Tolkien vaieldamatult oli, on ja jääb ka tulevikus olema.
Martin Freemani kehastatud Bilbo Baggins on äärmiselt originaalitruu karakter: olude sunnil lohekumalisse ohtlikku maailma sattunud karvaste jalgadega rahumeelne väikemees, kes hindab head kõhutäit ja head seltskonda rohkem kui kullakoormaid, kuid tuleb lõpuks kõigist ohtudest siiski auga välja. Päkapikud on stiilsed, eriti mõjus on siiani peamiselt telesarjades vilksatanud šotlane Ken Stott asjaliku valgeparralise Balinina.
Toredaid kõrvalosi on veelgi, näiteks Stephen Fry Esgarothi korrumpeerunud rahvamehest linnapeana ning tähelepanelikult tasub jälgida Bilbo ja Smaugi kahekõnet. Smaugi puhtast kurjusest ja ahnusest pakitsevat häält teeb nimelt Freemani kaaslane kvaliteetsarjast Sherlock ehk siis Benedict Cumberbatch.
«Kääbik: Ootamatu teekond» oli küll vahva, kuid pisike pettumus siiski. Alates sünkjatest avakaadritest kuni kõige põnevama koha pealt katkenud «Kääbik: Smaugi laastatud maa» ning lõputiitrite taustaks voogav Ed Sheerani pala «I See Fire» teeb selle kuhjaga tasa.
Kolmanda filmi esilinastust ei pea õnneks ootama järgmise aasta jõuludeni. Kääbik: Sinna ja tagasi esilinastub juba järgmise aasta 18. juulil.
TREILER
Toimetaja: Tõnu Pedaru





















