"Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu" on jutustus sellest, mis oleks võinud juhtuda, kui Eesti ühe tuntuma laulja elu oleks läinud teisiti. Kui ta näiteks oleks hakanud poksijaks ja sõitnud Helsingi olümpiamängudele või näiteks sattunud masendusse sellest, et Viimse reliikvia laulud laulis lõpuks Peeter Tooma. 

Bossanovarütmid, mis kõlasid Eesti raadioeetris aastakümneid, kuuluvad aga Uno Loobi juurde.

Seda lugu, "Tütarlaps Ipaneemast", on Uno Loop laulnud aastaid. Aga on ka Horoskoobi laulud ja Eesti Raadio meeskvartett. Estraadi sära ajal, mil pidi tegelikult kõlama nõukogude laul, mida see ka iganes ei tähendaks.
Hardi Volmer, lavastaja: „Uno Loop on meie 60.-70. aastate lauljate plejaadi, kes meil on täiesti olemas, tipp. Minu jaoks on ta numero uno, kes seda ajastu muusikat ja seda vaimu kandis.“

Nimiosalise Margus Grosnõi jaoks seostus Uno Loop pikka aega peamiselt lauluga „Mis värvi on armastus“. Sära on nii selles laulus kui ka lauljas.

Margus Grosnõi, näitleja: „Selline sädelev inimene, kes annab väga palju energiat igasse päeva. Ta suudab selline olla.“

Näidendil on ka teine peategelane - see on helilooja Uno Naissoo, keda mängib Toomas Suumann.