Kindral Gustav Jonsoni Esimese maailmasõja aegne mõõk jõudis Viljandi muuseumisse ({{commentsTotal}})

Viljandi muuseumisse jõudis kindral Gustav Jonsoni Esimese maailmasõja aegadest pärit mõõk. Jonsoni sugulased andsid selle Viljandimaal kindrali sünnikodus üle korporatsioonile Vironia, kes omakorda annetas rariteetse mõõga muuseumile.

Rohkem kui sajandi vanune mõõk on säilinud tänu Jonsoni lähemaile ja kaugemaile sugulastele, kes seda talust tallu alles hoidsid ja peitsid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1908. aastal astus Gustav Jonson vabatahtlikult Vene sõjaväkke ja osales Esimese maailmasõja lahinguis.

"See on kallihinnaline mõõk. Ma ei väida, et see mõõk oleks Georgi mõõk, aga ta võib olla Georgi mõõgana annetatud mõõk. Sellele vastuväiteid väga palju pole," rääkis kindral Jonsoni venna pojapoeg Vesse Joonson.

Vesse Joonson soovis mõõga annetada korporatsioonile Vironia, kelle liikmed omakorda leiavad, et muuseumis saab seda paremini rahvale näidata.

"Gustav Jonson oli Vironia korporatsiooni liige juba esimestel aastatel, kui Vironia 1900. aastal Riias loodi. Tema sugulane - Vesse Joonsoni isa - oli samuti Vironia liige, kes andis pärast Teist maailmasõda Saksamaal Heidelbergis välja ajalehte Vabadus ja hoidis pikka aega väliseesti võitlustahet ja -vaimu üleval," Vironia korporatsiooni liige Marek Miil.

Gustav Jonson on olnud kindralstaabi ülema abi ja riigivanema käsunduskindral. Kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, sai temast sõjavägede juhataja. 1941. aastal ta arreteeriti ja mõrvati aasta hiljem Saraatovis. Kui Johan Laidoner kõrvale jätta, on teiste 37 esimesel iseseisvusperioodil kindrali auastmesse tõusnud meeste esemeid säilinud väga vähe.

"Kindlasti mingil hetkel võidi seda mõõka kasutada ka lahinguväljal. Kindral Jonson oli Vabadussõja ajal Eesti esimese ratsapolgu ülem. Kas ta nüüd just ülemana kusagil vaenlasi raius, seda ma ei oska öelda, aga võib-olla tema väärtus on ennekõike see, et ta on olnud esindusmõõk kindral Jonsonile. Ja me väärtustame seda kui temale kuulunud eset," rääkis Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak.

Korporatsioonil Vironia oli Viljandis teine pidulik sündmus veel - Pauluse koguduse kalmistul avati mälestusplaat korporatsiooni asutajaliikmele Ferdinand Robert Mittile.

Toimetaja: Merili Nael



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: