Arhitekti ja linnakujunduskonsultandi Jan Gehli peamine sõnum on see, et linnad peavad muutuma inimsõbralikumaks - et igasugustel vanusegruppidel oleks piisavalt ruumi, kus omavahel kohtuda ja et ei peaks kartma, et teed ületades auto sinust üle sõidab, vahendab "Aktuaalne kaamera".

"XX sajand oma mõttetu hulga mootorsõidukite ja valglinnastumisega on ajalugu, oleme nüüd uues kontekstis. Kui liigud kas või tunni päevas, on sul pikem eluiga ja sa lähed vähem maksma ühiskonnale ning sul on kõrgemas elueas hoopis parem elukvaliteet. Seega linnade muutmine inimsõbralikuks on praegu paljude riikide tervisestrateegia," rääkis arhitekt Jan Gehl. Ta isas, et see tähendab rahvatervise parandamist ja vähem kulukamat tervishoiusüsteemi.

Mullu loodud Jalakäijate ühing lähtub samuti neist põhimõtetest, püüdes kaasa rääkida ka linnaplaneerimises. Üheks meetodiks on Ühingul n-ö tänavate degusteerimine, et kindlaks teha tänavavõrgu liiklejasõbralikkus.

"Mis Tallinnas kindlasti vajaks rohkem tähelepanu, on kesklinna liikumisruum, kus tegelikult jalakäijate liikumisvabadust on pigem vähemaks jäänud kui juurde tulnud. Siin on paljudes kohtades suur jalakäijate ülekaal, võrreldes autodega. Sellisel juhul oleks ka vaja, et linnaplaneerimine tegelikult toetaks jalakäijate liikumist," tõi välja Jalakäijate ühingu asutaja Tauri Tuvikene

Nagu nendib ka Jan Gehl, on muutused toimumas. Kitsastes oludes aitab näiteks ka see, kui väiksema liikluskoormusega tänavad nädalavahetuseks autodele sulgeda, andes seeläbi elanikele võimaluse kasutada avalikku ruumi kas või ajutisteks tänavakohvikuteks.