Alari Allik: Kurosawa filmidest on eestlastele jäänud mulje, et jaapanlastele meeldib kõva häälega karjuda
Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia tõlkekategoorias võitnud Alari Allik rääkis täna Klassikaraadio "Deltas" klassikalisest jaapani keelest tõlgitud ja kommenteeritud luulekogust "Sada luuletust, sada luuletajat" ning oma Jaapani-huvist üldisemalt.
Alari Allik ütles olevat saanud huvi Jaapani vastu Eesti Humanitaarinstuudist ja eriti Rein Raua loenguist, umbes aastal 1991.
"Esimene mõte oli, et see kõik on jube keeruline ja ma ei julgenud jaapani keele tundi minna," meenutas japanoloog. "Aga kui Rein Raud ütles mulle, et jaapani keel ei olegi nii raske, kui esmapilgul tundub, siis korjasin oma julguse kokku ja hakkasin jaapani keelt õppima."
Kuigi ta vaatas lapsena ka nõukogude kinno jõudnud Jaapani animafilme ja luges jaapani muinasjutte, ei kujutanud Allik enda sõnul japanoloogiat eriala valikuna ette.
Akira Kurosawa filmide vaatamine ei aidanud tulevase eriala valikule kuidagi kaasa. "Kurosawa filmid on muidugi äärmiselt huvitavad, aga nende üks halb omadus on see, et kõigile eestlastele on tänu nendele jäänud mulje, et jaapanlastele meeldib kõva häälega karjuda," tõdes Allik. "See jätab jaapani keelest vale mulje, sest need filmid kujutavad samuraisid, kelle kõnepruuk peabki olema mehine ja järsk." Allik nentis aga, et enamus jaapanlasi muidugi nii ei röögi.
Vastupidi, süvenedes jaapani kultuuri, selgub, et klassikaliselt puudub neil eristus luuletus eja laulu vahel, sest mõlemaid kantakse ette sulni meloodilise tooniga, rääkis Alari Allik.
Kuula kogu intervjuud, vajutades pildil asuvale nupule.
Toimetaja: Valner Valme