Vaegnägijate muusikaõpetajad tutvustasid Londonis pimeda muusiku õppimisvõimalusi Eestis
Märtsis toimus Londoni ülikoolis rahvusvaheline konverents "Visually-impaired musicians’ lives", kus Eestit esindasid Tartu II muusikakooli õpetajad Jelena Michaelis ja Tiiu Ernits ning Tartu Emajõe kooli muusikaõpetaja Kadri Kutsar.
Eestlased esinesid konverentsil ettekandega "Learning opportunities for Estonian blind musicians in school in 2014" ("Pimeda muusiku õppimisvõimalused Eestis 2014"). Konverentsil osalesid kuulajatena ka Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli õpetajad Katrin Tanvel ja Evelin Kivirand.
"Pimedate laste õpetajatena lootsime konverentsilt heade praktikate ja kontaktide kõrval leida eelkõige lahendust Braille’ noodikirja probleemile, ühtlustada eri maades lokaalselt käibelolevaid lihtsustatud variante. Selgus aga, et hetkel ei ole võetud suunda lihtsustatud Braille’ noodikirja väljatöötamisele. Selle asemel on eri maailmanurkades käimas intensiivsed otsingud ja katsetused uute tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks, mis toetaksid nägemispuudega inimest muusikaõpingutes," selgitas Ernits.
Kõige rohkem ettekandeid oli seotud uudsete tehnoloogiliste lahenduste tutvustamisega. Berklee Muusikakolledži vaegnägijate muusikatehnoloogilise labori juhataja Chi Kim pidas ettekande "Assistive music technology" ("Abistav muusikatehnoloogia"), James Bowden Inglismaalt tutvustas praktilisi tarkvaralahendusi muusika õppimisel ja komponeerimisel. Teine ettekannete plokk, kuhu kuulus ka Eesti, tutvustas eri maade koole ja nõustamiskeskusi ning vaegnägijate õppimisvõimalusi. Kolmas ettekannete plokk käsitles didaktilisi probleeme nii seoses Braille’ kirjaga kui ka improvisatsiooniga ja neljas esitles pimedate muusikute tagasivaateid oma edukale muusikukarjäärile. Tutvustati ka mitmesuguseid uurimistulemusi, nt muusikapsühholoogia vallas käsitles professor Adam Ockelford Roehamptoni ülikoolist koostöös Kuningliku rahvusliku pimedate instituudiga kaasasündinud nägemiskahjustuse mõju muusikaliste võimete arengule lapsepõlves.
Ligikaudu 150 kuulajale ettekandeid pidanud esinejad olid saabunud lisaks eelnimetatud maadele ka Austraaliast, Argentiinast, Kanadast, Taanist, Iirimaalt, Kreekast, Slovakkiast ja Indiast.
"Konverentsi avapäeval andsime teises ettekannete plokis ülevaate Eestis läbi viidud ankeetküsitluse põhjal muusikat õppivate nägemispuudega õpilaste ja nende õpetajate hinnangutest praegustele õpivõimalustele, õppemeetodeile, ainedidaktikale, muusika tegemise väljundeile, ilmnenud probleemidele. Kajastasime õppimisvõimalusi ka muusikakoolides, kus nägemispuudega lapsed kõige sagedamini muusikat õpivad ning mille arv on Eesti rahvaarvu silmas pidades märkimisväärne," ütles Ernits.
"Eraõppe, huvialaringide, ansamblite, laulukooride kõrval käsitlesime puhkpilliorkestrite suurt osatähtsust pimedate muusikute kogukonnas läbi aastakümnete. Edastasime positiivsena väljatoodut – erinevate pillide kättesaadavust, õpilaste individuaalsete erisuste ja tasemetega arvestamist jm. Küsitluse tulemusel selgus, et suurimaks kitsaskohaks nii õpilaste kui õpetajate seas on Braille’ noodikirja vähene oskamine ja kasutus, vajadus kirjalike emakeelsete õpimaterjalide, -programmide ja üldse kaasaegsemate tehnoloogiliste lahenduste järele," lisas ta.
Kahe päeva jooksul toimus konverentsi raames ka kümmekond kontserti, millel esines nii soliste ja ansambleid nagu klaveriduo Paula ja Fabiana Chávez Argentiinast kui ka koor ja orkester, viimase dirigendiks oli Baluji Shrivastav.
Toimetaja: Rutt Ernits