Euroopa suurimal dokfilmide festivalil IDFA otsiti kaose põhjuseid ja meie aja kangelasi
Amsterdam on tuntud oma coffee shop’ide ja punaste laternate tänavate poolest, kuid mitte ainult. Filmirahva jaoks kujuneb see novembri lõpus üheks väega õnnistatud pühamuks, millest läbi käinuna võid ülejäänud aasta jooksul dokimaailmas toimuvat selgema pilguga hinnata.
IDFA on Euroopa suurim dokumentaalfilmide festival, mis oma laiahaarsuses on tõeline dokumentalistika pidupäev. Uued tegijad, kogenud meistrid, aktuaalsed teemad, uuenduslikud vormid - see kõik saab kahe nädala jooksul üheks ning on väga inspireeriv keskkond. 255 000 külastajat tähendab pilgeni täis kinosaale, samuti on kohal 3000 filmiprofessionaali – need numbrid räägivad enese eest.
Teemad, millest dokumentalistikas hetkel räägitakse, on oma aja peegel. Pead tõstev terrorism paneb ühelt poolt otsima sügavuti põhjuseid, mis on maailma sellele kuristiku äärele meelitanud, kuid teisalt on näha ka nii-öelda oma aja kangelaslugude otsinguid – inimesed, kes püüavad maailma muuta ja annavad lootust paremale tulevikule. Otsitakse kaduma kippuvaid väärtusi, kombatakse tõelisuse ja näilisuse piire.
IDFA võistlusprogramm on külluslik valik esilinastusi, mis saavad Amsterdamis oma esimesed tuleristsed.
Täispika dokumentaalfilmi kategooria võtjaks kuulutati "Don Juan“ (Jerzy Saldkowski) – lugu 22-aastasest autistlikust Olegist, kes otsib oma ellu armastust. See on film, mis elegantselt laveerib normaalsuse ja ebanormaalsuse kategooriates andes siiski võimaluse ehedatele tunnetele.
Täispika dokumentaalfilmi kategoorias sai eripreemia Ukraina, Läti ja Saksa koostööfilm "Ukrainian Sheriffs“ (Roman Bondarchuk) - tragikoomiline lugu kahest korravalvurist Ukraina äärealadel, kes püüavad kaose suunas liikuvat elu oma veidral moel kontrollida ja paremaks muuta. Pealtnäha väike lugu omab Ukraina hetkeseisu kõrvutades suuremat sorti üldistusjõudu.
"Ukrainian Sheriffs" treiler:
Keskmise pikkusega dokumentaalfilmide kategoorias läks peaauhind filmile "At Home in the World“ (Andreas Koefoed). See on lugu noortest pagulaslastest, keda valmistatakse ette sulandumaks Taani ühiskonda. Keele omandamine on üks oluline etapp, kuid samaväärne on ka nende laste psühholoogiliste probleemidega tegelemine. Oluliseks kerkivad filmis õpetajad, kes saavad lastele lähedale, kuid peavad neil siis minna laskma. Poeetiline jutustamisstiil mängib kenasti vaataja tundekeeltel.
"At Home in the World" treiler:
Debüütfilmide programmi võidufilmiks valis žürii "When the Earth Seems to Be Light“ (Salome Machaidze, Tamuna Karumidze ja David Meskhi) - film, mis otsib vabaduse tähendust läbi tänapäeva noorte postsovetlikus Gruusias.
"When the Earth Seems to Be Light" treiler:
Debüütfilmide programmis oli sel aastal väärikalt esindatud ka Eesti film – Toomas Järveti "Karmil pinnal“. Autori sõnul võeti film publiku poolt kenasti vastu. Kuna Amsterdamis on tugev kaasaegse tantsu skene, siis elavat huvi tunti peategelase Maheri vastu. Järgmised festivalid on ootel, IDFA võistlusprogrammis osalemine andis selleks vajaliku tõuke.
Publiku auhinna sai ülekaalukalt liigutav dokumentaalfilm "Sonita“ (Rokhsareh Ghaem Maghami). 18-aastasest Afgaani naisräpparist Sonita Alizadehist, kes proovib vastu hakata afgaani traditsioonidele, milles naise väärtus on kirjas tema küljes oleval hinnasildil.
"Sonita" treiler:
Lisaks võistlusprogrammidele pakub IDFA laia valikut kõrvalprogramme – Best of Festi kavas on festivalide hitid, millest tahaksin välja tuua Sundance’i parima režissööri ning kaameratöö eest pärjatud filmi "Cartel Land“ (Matthew Heineman), mis oma kohaloleku tunde, vapustava kaameratöö ja peenetundelise dramaturgiaga meenutas aastatetagust Taani šedöövrit "Armadillo“. "Cartel Land“ räägib Mehhiko piiril toimuvast narkosõjast ning koorib kihthaaval lahti selle sõja telgitagused. Film on kurjusest, mis taasloob kurjust ning oma lõputus õuduses raputab vägevasti.
"Cartel Land" treiler:
IDFA on alati olnud tippvormis muusikadokkide kategoorias ning sel korral õnnestus näha kahte suurepärast filmisooritust muusikaikoonidest Janis Joplinist ja Nina Simone’ist.
"Janis. Little Blue Girl“ (Amy Berg) toob esmakordselt filmilinale Janis Joplini lühikese, kuid pööraselt lennuka eluloo. Tegemist on intiimse portreega, mille eksklusiivsus on Joplini väga isiklikes kirjades oma vanematele. Filmist joonistub välja Joplini vastuoluline ja haavatav karakter, mis vaatamata 27le eluaastale suutis lavalaudadel oma sisemise jõuga vaimustada miljoneid kuulajaid. Värvikas arhiiv loob ajastu portree ning sõna saavad paljud Joplini võitluskaaslased.
"Janis. Little Blue Girl" treiler:
Netflixist räägiti IDFA-l päris palju. Ühelt poolt on see väga positiivne, et uus jõuline rahastaja on lisaks kvaliteetsetele draamasarjadesse asunud panustama sellistesse suurtesse dokfilmidesse nagu "What Happened, Miss Simone?“ (Liz Garbus). Teisalt tähendab see üsna suletud leviõigusi väljaspool Netflixi ning võib meiesugused väikesed territooriumid jätta vaid õhkama nende filmide järele. "What Happened, Miss Simone?“ on portreelugu soulikuningannast Nina Simone’ist, kelle muinasjutuline lauljakarjääri algus lõpeb omaenese kahestunud isiksuse küüsi langemisega ning totaalse üksindusega. Tema provokatiivsus kujuneb tema traagikaks, tema võitlusi ei mõisteta ning see kõik viib eemaldumiseni perekonnast ja sõpradest. Rikkalik arhiivimaterjal ning avameelsed intervjuud Nina Simone’i tütre ning abikaasaga loovad intiimse õhustiku, rariteetsed intervjuud annavad võimaluse hoida filmi subjektiivses võtmes.
"What Happened, Miss Simone?" treiler:
Üheks selle aasta märksõnaks oli dokumentaalfilmid lastele. Seni on mitmedki dokifestivalid oma programmis lastedokke näidanud, kuid tundub, et üha enam on need filmid leidmas rohkem vaatajaid. Korraldatakse avalikke ning hariduslike linastusi, telekanalid on huvitatud lastedokkide näitamisest oma programmides. Suurema huvi ajendiks võib pidada Rootsi-Taani-Norra koostöös valminud 6 dokfilmi valmimist, mis koondatud ühe nimetuse alla "Sport Kids“. Need on pooletunnised kvaliteetsed autoridokid, mille käivitavaks jõuks on spordiala, millega peategelane tegeleb, kuid läbi selle jõutakse palju sügavamate teemade juurde nagu sõprus, lein, isiksuse kujunemine, vanematele meele järgi olemine. Autoriteks dokimaailma parimad pojad ja tütred Erlend E. Mo, Viktor Kossakovsky, Simon Lereng Wilmont, Hanna Heilborn, Ania Winiarska.
"Sport Kids" treiler:
Igal juhul tundub, et dokumentaalžanril on arengupotentsiaali ja päris kindlasti võib lähiaastatel oodata lastedokkide buumi. 2016 sügisel plaanime ka ETV2 eetrisse tuua välja lastedokkide eriprogrammi.
IDFA pole ainult filmide näitamise koht, vaid siin tegeletakse aktiivselt ka kaastootjate, rahastajate ja levitajate otsimisega alles ideejärgus olevatele projektidele. IDFA Foorum on professionaalide jaoks kuum koht - 600 projekti hulgast valitakse tõeline koorekiht, kokku 59 projekti 22st eri riigist. Enamuse neist moodustavad tavapäraselt autoridokid, kuid sellele lisaks on valikus ka valdkonnaspetsiifilisi ning interaktiivseid projekte.
Hea meel on tõdeda, et dokumentaalfilmid on jätkuvalt populaarsed ning üha enam vaatajaid leiab tee dokfilmide põnevasse maailmasse. See on maailm, millel suurimaks autoriks on elu ise.
Toimetaja: Kaspar Viilup