Koolon. Toomas Kuusing: kui ütlesid, et oled kunstnik, siis olid boheem, aga kui seda eitasid, siis olid järelikult homo ({{commentsTotal}})

2016. aasta teises "Koolonis" oli külas kunstnik Toomas Kuusing, kes rääkis enda kunagisest elust Põlvast ning kunstnikuks olemise paratamatustest.

"Esimese asjana tahtsin ma loomaaiatöötajaks saada - mind ei huvitanud üldse mingid Onu Stjopad ja Gagarinid," ütles Kuusing, et noorena ei olnud tal eriti suuri ega ambitisoonikaid plaane. "Mulle meeldisid mingid loomad ja linnud, tehnika ei huvitanud üldse." Enda kodukohaga on tal samuti siiani eriline side. "Põlvas käin ma küll enamasti ainult poes, sest mu vanematekodu asub Põlve kõrval - samas, kui linnas on Serviti mäng, siis seda käin ikka vaatamas."

Kunstnikuks sai aga Toomas Kuusing üpris hilja. "Ma olin 25, elasin seal samas Põlva kõrval ja siis mingil hetkel mõtlesin, et peaks enda eluga midagi muud tegema ja peale hakkama - mõtlesingi, et lähen proovin kunstikooli." Sinna kooli ta sai sisse, ent ta ei oska öelda seda momenti, kus ta täpselt end kunstnikuna hakkas tutvustama. "Mina hakkasin siis ennast tutvustama: "Tere, mina olen Veiko, ma olen bussijuht" - kõik teised olid nii suured kunstnikud ja mina valisin sellise tee ning see kestis üpris kaua," tõdes Kuusing, et see oli toona ka päris naljakas. "Praegu sellest kunstnikustaatusest aga ei pääse."

Ta tõdeb, et tal ei olnud selle ameti vastu aukartust, vaid pigem olid seal mingid veidrad stereotüübid. "Öeldi, et kui oled kunstnik, siis oled boheem - kui seda eitasid, siis olid homo. Selle peale ma mõtlesingi, et hoian sellest algul veidi eemale." Ta leiab, et kunstnikute puhul on loomingu rahva ette viimine paratamatus. "Kui sa seda rahva ette ei vii, siis sul peab lihtsalt palju raha sahtlis olema." Ta tõdes ka, et kui ta oleks rikas, siis teeks ta ilmselt näitusi vaid enda sõpradele.

"Minu jaoks peab kunst natukene rohkem ütlema - pilt ei pruugi isegi üldse meeldida, aga kui inimene mõtleb, et mida kuradit ta sellega öelda tahtis, siis see jääb inimesele meelde," kinnitas Kuusing, et kunsti vaatamine ja hindamine sõltub ikka väga inimesest endast. "Äraelamise eesmärgil pead kunsti publikule maalima - ei tahaks öelda, et ma pean olema auditooriumi meele järgi, aga ega vist teistmoodi ei saaks ka."

Küsimused: Erni Kask (nu.unioon)
Kaamera, montaaž: Siim Lõvi (ERR)
Täname: Eneli Järs, Mairika Plakso
Salvestatud Tallinnas, varatalvel 2016

Toimetaja: Kaspar Viilup



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: