Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus. Tulevi ajatud elektroonikataiesed

Taavi Tulev
Taavi Tulev Autor/allikas: Harri Rospu

Uus plaat

Taavi Tulev

"Taavi Tulev" (ise välja antud)

8/10

Juba pea 15 aastat eestimaises elektroonika-skeenes tegutsenud Taavi Tulev ei ole tüüpiline varjuna liikuv ja toimiv underground-figuur, vaid pigem tähelepanu nautiv ja omamoodi edevgi helilooja, kes armastab mängu ilu ja omab enda manöövritele ka katet sisuka heliloome näol. Balansseerimisel süva-troonika, iroonilise elektropopi ja loodussalvestiste vahel on suudetud hoiduda kaootilisusest ja katsetuslikkusest tähelepanu püüdmisel - kõik Tulevi audiosuunad on tegelikult sidusad ja kannavad autoripositsiooni jumalikkust lahustavat, elutervelt humoorikatki zen-momenti.

Käesolev, järjekorras teine sooloplaat, kujutab endast kogumikku päris pikast ajavahemikust: 2004-2011, aga vaatamata näilisele hajususele on tegemist ühtses võnkes hingava materjaliga, mis on kindlasti märk heast fokusseeritusest senisel loometeel. Niisiis, mitte kahtlane kulgemine best-of liumäel, aga terviklik album, mille taustsüsteemi ja valmimisdaatumid võib tarbetu taustainfona ka kõrvale jätta.

Albumi lähtepunkt ja eelhäälestus kuulamiseks on ette antud juba formaadi näol, olles hangitav ja kuulatav ainult vinüülformaadis. Tegemist pole lihtsalt moodsa kapriisiga, vaid ainuvõimaliku toega Tulevi kompromissitule helistrateegiale - naturaal-orgaaniline lähenemine elektroonikale, analooghelide värvikas maailm ja eelkõige kogu selle nõudliku paleti käsitlusoskus nauditava kõla saavutamiseks. Karta on, et albumi audiofiilsed püüdlused jäävad suures osas kättesaamatuks paljude värskete vinüüliuudistajate tehnilise pagasi tõttu, aga õnneks on vinüülimaagial võime oma elav säde edastada ka kehvemate võimaluste kiuste.

Plaadi sisu juurde jõudes, võib teose häbenemata ja juba eos liigitada elektroonilise muusika klassika osakonda. Vihjeid ühelegi moodsale ega trendinärve puudutavale suunale siit ei leia ja õigupoolest võiks materjali alglätted paigutada algsest loomisperioodist kümnendi võrra veel varasemasse aega. 90ndate elektroonilise muusika puhang ja tunnetus on siin esikohal, eelkõige massiivse mõjujõuga Aphex Twin’i "Selected Ambient Works" kõlade näol, aga see pole kindlasti miinus. Miski pole sündinud tühjale kohale ja seega on ka 90ndate elektroonikauuendajate algsete eeskujude mõju ka siin tuntav - 70ndate analoog-elektroonika pioneerid, kes arendasid veelgi varasema minimalismi uutesse kõrgustesse.

Kuna Tulevi loomemeetod põhineb improviseerival ja intuitiivsel teemaarendusel, on albumi vajakajäämised ja ainsad miinused mitmete palade õhkujäävas lühiduses - pooletunnine teos võimaldanuks ehk veidi pikemalt jätkuvamaid seisundeid. Sellele seadis aga kindlasti piirid omaaegse materjali finaliseeritus. Ühtegi nõrka rada plaadilt ei leia, aga põhjendatult särab kogumikul kõige pikem ja mitmekihilisem pala "Kakao tume minevik". Jätkugu meil aga nüüd kannatust järge oodata.

Toimetaja: Jaanika Valk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: