Tallinna linnateatris jõudis lavale Shakespeare'i "Suveöö unenägu" ({{commentsTotal}})

Linnateatris jõudis täna lavalaudadele William Shakespeare'i legendaarne "Suveöö unenägu", mida lavastab pikalt teatrist eemal viibinud Jaanus Rohumaa.

Rohumaa soovis teha lavastust, kus kõigil tegelastel läheb eranditult hästi ning Shakespeare'i igavikuliste teemadega tegelev "Suveöö unenägu" sobis selleks ideaalselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selles loos on lisaks fantaasiale ja armastusele ka sügavust. Tegevus toimub Kreekas, aga nagu ikka need asjad Shakespeare'il on, siis ka meie loos. Kreeka on siis õitsev riik ja sinna on kolinud ka ühed Briti võõrtöölised, vaesekesed, kes on sinna läinud lihtsamaid töid tegema. Natuke on ka ajalugu pea peale pööratud," rääkis Rohumaa.

Lavastaja sõnul teevad tükis kaasa nii noorema kui ka vanema põlvkonna näitlejad. Peaosa mängiv Maiken Schmidt peab rolli üsna vastutusrikkaks.

"Ega ma seda alguses ei adunud küll, et minul selline vastutus lasub ja proovide käigus hakkas tekkima see arusaamine, kohati ka psühholoogiline hirm, et mul ei ole kunagi peaosa olnud. Aga samas peaosa selles tükis ei erine teistest liiga palju, ma tunnen, et on hästi palju toetavat meeskonda," rääkis näitleja.

Rohumaa märkis, et tema äraoleku ajal on teater kõvasti edasi arenenud ning tal on hea meel jälle koostööd teha.

"Suveöö unenägu" esietendus täna ning seda saab näha nii juuni kui ka juuli jooksul.

Selle lavastusega lõpetab Tallinna linnateater oma 50. juubelihooaja.

Toimetaja: Merili Nael



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: