Pildid: Risti disainmasti arhitektuurikonkursi auhinnatud tööd ({{commentsTotal}})

Rajatava Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse planeerimisprotsessis korraldati Eestis esmakordselt kõrgepingeliini disainmasti arhitektuurikonkurss, mille võitjatöö saab aluseks Ääsmäe-Haapsalu ja Risti-Virtsu maanteede ristumisalale püstitatavale mastile. Žürii valis võitjatööks arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami loodud ideekavandi "Soorebane".

Ideekonkursi objekt oli Eleringi Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldi kõrgepingeliini planeeritav nurgamast Risti aleviku lähistel Läänemaal. Kuna mast hakkab paiknema kaitse all oleva Kuistlema raba ning suure liiklustihendusega Ääsmäe-Haapsalu ja Risti-Virtsu maanteede vahelisel alal, oli ideekonkursi eesmärk saada nii arhitektuurselt kui funktsionaalselt sobivaim lahendus antud asukohta.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et Eestis ja ka lähiriikides unikaalse disainmasti konkursi osavõtt oli üle ootuste rohkearvuline ja laekus hulk põnevaid ideelahendusi nii Eestist kui välismaalt. „Arhitektide mõtted on olnud põnevad, nüüd võtavad töö üle insenerid, et välja selgitada võimalused võidutöö realiseerimiseks. Loodetavasti saame idee ellu viia ja demonstreerida, et ka elektriliin võib looduskeskkonnas olla atraktiivne.“

Kokku 17 laekunud töö hulgast tunnistas žürii võitjaks koos 4 000 euro suuruse preemiaga ideekavandi "Soorebane", mille autorid on OÜ Part arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

Teise preemia ja 3000 eurot pälvis DAS arhitektid OÜ büroo arhitekti Rene Sauemägi ideekavand "Võrk". Kolmas preemia ja 2000 eurot võitis ideekavand "Electrify", mille autor on Quirin Krubholz Austria arhitektuuribüroost Madame Architects ZT GmbH.

Žürii andis ka kaks 1000-eurost ergutuspreemiat ideekavanditele "Elektrihiis" ja "Nõel", mille autoriteks on Ljudmilla Georgijeva, Tiia Vahula ja Margit Aule büroodest KAOS Arhitektid OÜ ning UnSeen OÜ ning Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör ja Silver Liiberg arhitektuuibüroost ÖÖ-ARHITEKTID OÜ. Mitterahalise äramärkimise pälvis ideekavand "Kurluu", mille autoriteks on arhitekt11 OÜ arhitektid Helina Maalt, Joanna Kordemets, Annika Laidroo, Illimar Truverk ja Sander Paljak.

Disainmasti ideekonkursi žüriisse kuulusid arhitektid Toomas Tammis ja Urmas Muru, disainer Maria Pukk ning Eleringi esindajad Kalle Kilk ja Ain Köster.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: