Arvustus. Murtud stereotüüpide suvi ({{commentsTotal}})

"Suveöö unenägu" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Tallinna Linnateatri "Suveöö unenägu" on nähtuist kõige suurejoonelisem, aga ka kõige külmem ja steriilsem, distantseeritum, isegi ebasõbralik.

Tallinna Linnateatri „Suveöö unenägu“, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, lavastaja Jaanus Rohumaa, dramaturg Paavo Piik, kunstnikud Mae Kivilo, Raul Kalvo ja Kadarik Tüür Arhitektid, helilooja Sten Šeripov, muusikaline kujundaja Veiko Tubin, valguskujundaja Emil Kallas, videokujundaja Lauri Urb. Mängivad Maiken Schmidt, Kaspar Velberg, Hele Kõrve, Liis Lass, Mikk Jürjens, Kristjan Üksküla, Margus Tabor, Henrik Kalmet, Indrek Ojari, Andero Ermel, Kalju Orro, Märt Pius, Argo Aadli, Andres Raag, Elisabet Reinsalu jt. Esietendus 11. VI Lavaaugus.

Mida mõtlete, kui öeldakse „suveöö unenägu“? Ilmselt kerkib vaimusilma ette midagi ebareaalset, ebatavalist, uskumatut, teistsugust ja seejuures sooja, sumedat, lõhnavat, ööbikute, jaaniusside ja sõnajalaõitega. Selline kujutluspilt on kindlasti natuke vanamoodne ja romantiline, ent traditsioonilisena midagi samalaadset, nagu on jaanituli eestlase mõtlemises. Mingid asjad käivad justkui olemuslikult kokku.

Mõneski mõttes on „Suveöö unenägu“ sama populaarne kui jaanituli. Vaieldamatult on tegemist Shakespeare’i ühe armastatuma näidendiga ning vabaõhulavastused, kus loodus ise on toimuvale fooniks, seisavad rõõmsalt kõrvuti fantaasiaküllaste suure lava versioonidega, mida mängitakse aastaajast sõltumata. Seekordne Tallinna Linnateatri „Suveöö unenägu“ murrab täielikult sooja ja romantilise suveöö stereotüübi. Minu paljudest nii Eestis kui ka piiri taga nähtud „Suveöö unenägudest“ on see kõige suurejoonelisem, aga ka kõige külmem ja steriilsem, distantseeritum, isegi ebasõbralik.

Juba esimene hetk, kui astuda Lavaauku püstitatud suurde saali (eks ole suur saal ju Tallinna Linnateatri üks unistustest-unenägudest), on kohe tunne, et oled tuttavliku, mõnevõrra kammerliku Tallinna Linnateatri asemel sattunud tundmatu külalistrupi anonüümset laadi etendusele Saku suurhallis. Distantseeritust võimendab omakorda see, et ootamatult suures lavaruumis toimetavad mutukad vajavad helitehnikat, et ennast kuuldavaks teha. Õhku ja ruumi on aga isegi liiga palju.

Seekordne teatrikogemus on mõnevõrra nagu kohtumine lavastuse reklaammaterjalist vastu vaatava Medusa peaga – kui vaatad, siis tardud. Kõigepealt lööb see uimaseks kõigega, mis sinna sisse on pandud. Sellesse lavastusse on aga pandud sisse kõik, mis on tundunud n-ö äge, kuid see ei ole andnud tulemuseks paremat tervikut sellest niigi eri laadis lugudest ja episoodidest koosnevast näidendist. Mõned tõlgendused on aga sellised, et unenägude välimäärajata (tegijate selgitusteta) jääb peidetud kavatsus sootuks varjule.

Lavastuse alguses domineerivad suured valged, tohutuid jääkuubikuid (või antiikmaailma suurejooneliste ehitiste-varemete plokke) meenutavad kastid. Neilt kiidab rahvale oma võidukat sõjaretke diktaatorlik Theseus, kõrval vangistatud ja ikka veel maskeerimiskombinesoonis amatsoonide kuninganna. Kastide otsast kuulutavad oma armastust Hermia ja Lysander, kastide vahelt lentsib kohale Helena. Kui enne etenduse algust lootsin, et neist kastidest ilmuvad ootamatult lagedale haldjad või et sündmuste ja meeleolu markeerimiseks hakatakse neid seestpoolt täitma eri värvi valgusega, siis midagi sellist ei sündinud. Esimese stseeni lõpuks saabub kohale kamp töömehi, kes tassivad kastid lihtsalt minema. Kas Ateena (ja Kreeka?) dekonstruktsioon? Grexit? Kultuuriväärtuste mahaparseldamine võlgades sipleva riigi või praegusel juhul siis Theseuse sõjakulude katteks? Kes teab …

Paraku ei jookse kavatsetud roopasse käsitöölistest näiteseltskonna muundumine. Iseenesest on igati mõistlik asendada kangrud ja lõõtsapaikajad kellegagi, kes seostuvad tänapäevase vaataja tajus rohkem füüsilise tööga (siinsel juhul ehitustööline kui võõrtöölise prototüüp), kuid sellegipoolest ei osanud ma käsitöölistest ehitustöölisteks muundunud seltskonnas eelinfota kuidagi näha Briti võõrtöölisi Kreekas. Ega osanud ka pärast selle saamist. Pigem mõjus see üheselt ja selgelt meie endi lahe taha käivate Kalevipoegade ja nende intellektuaalsete võimete naeruvääristamisena. Kelle või mille üle me siis Pyramuse ja Thisbe õnnetult välja kukkuvat lavastust vaadates naerame?

Ma ei tea, kui paljude inimeste mõtlemises võrduvad tänapäeval kuulsused haldjatega. Päris kindlasti ei ole nad ju nähtamatud, vaid liigagi esiplaanil. Oberon ja Titania sarnanevad meediakuulsustega vaid ehk selle poolest, et liht­surelikud neid kolmemõõtmeliste lihast ja luust olevustena enamasti ei kohta ega näe. Oberoni ja Titaniat tutvustav pildirida, kus nad on kujutatud koos teiste kuulsustega (Oberon Elizabeth Taylori ja Barack Obamaga, Titania Einsteiniga ning mõlemad koos Oprah’ tele-show’s), on selle interpretatsiooni selgitamiseks ilmselgelt vajalik. Aga kas ka veenev?

Glamuurimaailma kujundi jätkuna on Titania saatjatest saanud midagi ööklubide puuri pistetud tantsijate taolist. Kas haldjatele on valgusvanikud külge riputatud kuulsuste prožektorisäraga seose loomiseks? Loomulikult, põhimõtteliselt on näiteks Titania ja Oberoni sõnelus väikese poisi pärast just selline kuulsuste tühjast tõusnud tüli, mis on maiuspala igasugusele kõmupressile. Kuigi kõmupressi kontekstis mõistetav, mõjub Titaniat natuke liiga naeruvääristavana siiski pildirida sellest, kuidas nad Bottomiga autoromu parandavad. Muidugi, armunud teevadki koos igasugu imelikke asju, aga küllap oleks rikkal kuulsusel (haldjakuningannal) olnud võimalik oma armastatud Bottomile ka hoopis ägedam auto kinkida. Liiga krüptiliseks jääb seegi, kas Oberon peaks sarnanema Londoni blondi ekslinnapea Boris Johnsoniga. Lõpuks: ükskõik kui võimsad näivad meile meediakuulsused, on ikkagi mõningaid asju, mida näidendis saavad teha vaid haldjad.

Millise loogika alusel kuvatakse Hermia ära pahandatud isa Egeust vaid videokõne vahendusel jahi pardalt (turvamees selja taga ümbruskonda seiramas)? Sellisele isale läheb vaevalt väga sügavalt korda, kellega ta tütar lõpuks abiellub. Miks ta tolle siis omapead on jätnud? Segaseks jääb, miks võtab Theseus Egeust ülepea kuulda (v.a muidugi juhul, kui tegemist on olnud mõne tema sõjakäigu suursponsoriga). Selleks ajaks, kui lavastuse lõpus Theseus tema soovi tütart karistada hülgab, on Egeus purjetanud juba kes teab kuhu. Tuult purjedesse!

Igasuguste „ägedate“ lähenemiste ja lahenduste kõrval mõjuvad noored armastajad kohati liigagi traditsiooniliselt ja natuke isegi igavalt. Lysanderil ja Demetriusel pole tegelikult suurt vahet, Hermia ja Helena erinevus on aga näidendisse juba sisse kirjutatud (pikkuse ja juuksevärvi osas). Murdeiga paistab eriti selgelt välja Helena kasvule jalgu jäänud keha lontis ja kohmakast hoiakust. Hermia mõjub temaga võrreldes küpse noore naisena ning seega on ka selge, miks noored mehed eelistavad teda spanjeli moega Helenale. Armastajate neliku sebimised öises metsas, mis selles lavastuses meenutab pigem veealust maailma ja meduuside parve, paistavad tõesti noorte armunute suhteliselt mõttetu saginana. Nii palju võhma läheb tunnete ja kogemiste kirjeldamisele! Selle kõige kõrvalt tullakse kokku, minnakse lahku, tülitsetakse ja tullakse taas kokku. Just nagu Facebookis, aga kindlasti pole neil liblikad kõhus.

Iga unenägu saab kord otsa. Dramaatilist Shakespeare’i aastat!

Artikkel ilmus Sirbis.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: