"Suur maalritöö" tungib kahepinnaliselt kujutamiselt ruumi ({{commentsTotal}})

{{1470040829000 | amCalendar}}
Laura Põld
Laura Põld "Nomaadilised perspektiivid" Autor/allikas: Pressimaterjalid

3. augustil avatakse Haapsalus Evald Okase Muuseumis näitus "Suur maalritöö", kus Edgar Valteri illustratsioonide kõrval näeb valikut Eesti uuest põnevamast maalikunstist.

Ellen Niidu tekstide ja Edgar Valteri piltidega legendaarne lasteraamat "Suur maalritöö“ (1971) ilmus ajal, mil kunstnikele oli antud ametlik voli ühiskonna kujundamises kaasa lüüa ning Eestis asus seda voli halli ja üksluisena tajutud nõukogude keskkonna suhtes rõõmuga rakendama areenile astunud popkunsti põlvkond. Selles kultuslikus ja paljutõlgendatud lasteraamatus, millega on üles kasvanud mitmed generatsioonid, kutsub inimkond maailma ümber kujundama kunstniku, sest "kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest. Kuis hoida lahus tinti teest või mahla piimast, liimi meest, kui kõik on värvimata?".

Viimaste aastate noores Eesti maalikunstis toimunud arengud kõnelevad taaskord sellest, et molbertil tehtavast auraatilisest nelinurksest objektist enam ei piisa, et hoida maalikunsti aktuaalse kaasaegse kunsti meediumina. Mitmed noorema põlvkonna maalijad on neil aastatel hakanud tegelema installatiivse maalikunstiga, mis on märkimisväärselt suur ning tungib kahepinnaliselt kujutamiselt jõuliselt ruumi, võttes sageli oma arsenali ka foto, video, heli, keraamika ja valmisesemed või laienedes sõnumina linnaruumi. Võib-olla on kõigi aegade kunstnike salasoov olnud katta maailm oma kujunditega?

Laura Põllu mustrilised lõuendid voogavad üle Yamanashi katuste, Merike Estna rändab maaliga Sahara kõrbest Arktika liustikule ja Aasia džunglisse, Anna Škodenko üleni must ateljee on tema salapärase isiku pikendus, Helmi Arraku maalid kasvavad välja tema magamistoa miljööst, Kristi Kongi vaatab maailma läbi värviliste ruloode ja peeglite, Mart Vainre uurib pintslitõmmet tuhandekordses suurenduses, Mihkel Ilus muudab abstraktse maali inimnäoliseks, Marie Kõljalg vallutab krüptiliste kujunditega linna teadetetahvlid ja Uku Sepsivart teostab ootamatuid sekkumisi otse näituse südames.

Näitusel on eksponeeritud ka Edgar Valteri originaalillustratsioonid "Suurele maalritööle“, mille erksad värvid toonastesse raamatutiraažidesse trükitehnoloogilistel põhjustel ei jõudnud, kuid on akvarellitehnikas originaalteostel suurepäraselt säilinud.

Näituse kuraator on Liisa Kaljula ja graafiline disainer Helmi Arrak.

"Suur maalritöö" jääb Evald Okase Muuseumi esimesel korrusel ja pööningusaalis ning Haapsalu linnaruumis avatuks 31. augustini.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Valner Valme



FILM
TEATER
"Unistajad"

Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?

2.–4. XI 2017 toimus Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: