Andres Noormets: paradiis on inimeste sees olemas, kuid asjad jäävad ette ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andres Noormets
Andres Noormets Autor/allikas: Ülo Josing

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Andres Noormets, kelle kuuldemäng "Asjad" tunnistati hiljuti meediafestivalil Prix Europa 2016 parimaks raadiodraamaks. Noormets rääkis sellest, kuidas tunnustuse toonud teos sündis ja selgitas, milline on üks hea kuuldemäng.

Andres Noormetsa sõnul ei ole kindlat valemit, kuidas luua head kuuldemängu: "Ma arvan, et tänapäeva maailmas valemid ei tööta, aeg liigub igal juhul kiiremini ja valemid ei pea ajale vastu sellel alal." Põhinedes oma pikale kogemusele tõi ta siiski välja teatud omadused, mis ühel heal kuuldemängul olema peavad. "Ma olen kümme aastat seal Prix Europal käinud ja selle ajaga kuulanud seal ära umbes 400 kuuldemängu ja selle paki pealt juba annab üht-teist kätte jagada. Hea kuuldemäng, mis sind kaasa võtab ja üllatab, ei tohi olla väga pikk. Tal peab olema potentsiaali hüpeteks pealiinilt kõrvale, kuid samas ta peab sinna ikka tagasi jõudma. Hea on, kui see tekitab kuulajal mõtteid, aga samas peab ta saama end lõdvaks lasta," kirjeldas ta head kuuldemängu.

Kuuldemängu žanr paigutub Noormetsa sõnul filmi ja teatrikunsti vahele. "Film tahab hästi palju raha saada, sa ei saa neid üksikuid saari või neid suuri ruume niisama üles ehitada. Raadioteatris on see kõik võimalik, sa ei peagi sinna väga suuri vahendeid kulutama. On võimalik teha ilma pildita filme, samas on ta ka teatrile lähedal, sest nagu filmgi, kasutab raadioteater näitlejatööd. Ilmselt on Raadioteater Eesti kõige suurema publiku ja kõige suurema trupiga teater," rääkis ta.

Auhinna toonud teos "Asjad" käsitleb inimese elu seotust asjadega ning nendest vabanemise võimalikkust. Idee mõlkus Noormetsal mõttes juba pikka aega. "Ma nagu uduselt mäletan, et kunagi liikus selline lugu, et Keanu Reeves olevat selline näitleja, kes teenib küll miljoneid, aga ei ole ostnud kinnisvara, elab hotellides ja kannab T-särke seni, kuni neid enam kanda ei saa ja suudab niimoodi toime tulla. See mõjus kuidagi väljakutsuvalt ja ahvatlevalt, mõelda niisugusest elust siin maailmas, kus tundub, et justkui peaks investeerima kinnisvarasse ja omama midagi, mis peale sind ka alles jääb. Ma avastasin, et ma olin alustanud seda kuuldemängu "Asjad", olin kirjutanud umbes ühe stseeni. Siis ma leidsin selle üles ja sain aru, et see alustab ühte mõtterida, mis on mulle oluline," selgitas ta teose saamislugu.

Teema hakkas tema jaoks põhjalikumalt arenema lavastaja Jan Ritsema juhendatud workshop'il: "Kuulates seal neid mõtteid, mida räägiti, kirjutasin ma üles omi mõtteid, mis mul neist tekkisid. Kui ma neile otsa vaatasin, siis ma sain aru, et see "Asjade" asi liigub sealt edasi." Jan Ritsemaga tekkis ka arutelu spekulatiivse realismi teemadel, ühiselt kuulati katkendeid filosoof Tristan Garcia loengutest, mis pani Noormetsa mõtisklema elava objektiviseerituse üle.

"Spekulatiivse realismi järgi on kõik siin maailmas asjad – tunded on asjad, inimesed on asjad jne. See vaatleb maailma justkui kõrvalt ja maailm võtab natuke teise kuju. See on huvitav pilt, mis kirjeldab meie olukorda kuidagi kiretult ja kaunis täpselt. Samuti rääkis Jan palju paradiisist inimeste sees, ta pole kuhugi kadunud. Ja mulle tundus ka, et see võimalus paradiisi kätte saada või sinna jõuda – need asjad jäävad meile teepeale ette. See kuuldemäng on rituaalne võimalus need asjad kõik ära loopida ja vaadata, mis siis alles jääb ja kuhu maani on üldse võimalik millestki loobuda," avas Noormets kuuldemängu ideed.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: