Aasta kodanik Kristi Liiva: toome Arvamusfestivali hea arutelutava igapäevaellu   ({{commentsTotal}})

Täna, 21. novembril algas kodanikunädal. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas aasta kodanikuks 2016 Arvamusfestivali ellukutsuja, aruka suhtluskultuuri eestkõneleja Kristi Liiva.

Aasta kodaniku konkursi moto oli tänavu "Uusi horisonte luues", mis on inspireeritud merekultuuri aastast. Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et see seos pole juhuslik, kuna praegune aeg paneb sageli küsima, mis meid ootab tundmatu horisondi taga. "Teadmatus on hirmutav, kuid meie riigi sisemise jõu ja edasiliikumise kiiruse määrab eelkõige meie endi soov olla väärikad ja enesekindlad. Tänavune aasta kodanik on julgelt meie ees seisvatele probleemide silma vaadanud ning arendanud järjekindlalt riigi ja kodanikkonna dialoogi," ütles Saar.

Kristi Liiva nõustab enda loodud kommunikatsioonibüroos JLP mitmeid ettevõtteid ja Eesti jaoks olulisi algatusi, varem on ta juhtinud mitme suurettevõtte kommunikatsiooni ja turundust ning olnud aastatel 2003-2005 valitsuse pressibüroo direktor. Kristi Liiva on olnud Paide arvamusfestivali idee autor ja esimesel kolmel aastal selle eestvedaja ja juht. Ühiskondlikult olulise algatusena on ta koos Rasmus Raskiga asutanud 2012. aastal SA Kiusamisvaba Kool, mis pakub üldhariduskoolidele I ja II kooliastmes kiusuennetusprogrammi.

Aasta kodaniku 2016 aunimetuse kandja Kristi Liiva ütles, et on südamest tänulik festivali vabatahtlikest meeskonnale ja kõigile kaasalöövatele inimestele, kellele arvamusfestivali mõte korda läheb. "Kuulamis- ja arutlemisoskus, hinnanguvabadus ning oskus jääda tsiviliseeritult eriarvamusele on üha tähtsam. Mu mõtetes kordub üha tihemini küsimus, kuidas tuua Paides peetavatest mõttevahetustest tuttav hea arutelutava igapäevastesse vestlustesse koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. See võiks meile kõigile korda minna. Kuidas me seda uut horisonti püüame, räägime kindlasti ka 2017. aasta festivalil," lubas Liiva.

Aasta kodaniku 2016 aunimetusele laekus 20 pakkumist, ettepanekuid said teha kõik soovijad. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur "Ühiskonna õis".

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta. Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal. Varasemad kodanikupäeva motod ja aasta kodaniku tiitli saanud inimesed on olnud:

 

2015 – „Muusika ühendab“ – Helen Sildna

2014 – „Liikumine tervendab maailma“ – Ilma Adamson

2013 – „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ – Marju Kõivupuu

2012 – „Väärikalt läbi elu" – Krista Aru

2011 – „Kodanikuks kasvanud" – Konstantin Vassiljev

2010 – „Tegus kodanik on riigi rikkus“ – Pieter Boerefijn

2009 – „Loovad inimesed, edukas riik“ – Erkki-Sven Tüür

2008 – „Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta“ – Rainer Nõlvak

2007 – „Eesti riik on minu üle uhke“ – Lagle Parek

2006 – „Heast pereisast algab riik“ – Andrus Veerpalu

2005 – „Lapsest sirgub kodanik“ – perekond Adamson

2004 – „Tugev pere, rõõmus rahvas“ – Jüri Jaanson

2003 – „Eesti kodanik on Euroopa kodanik“ – Lennart Meri 

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: