"Euroopa fotograafia ajaloo" uuest osast leiab ka peatüki Eesti foto ajaloost 1970. kuni 2000. aastani ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Peeter Linnap
Peeter Linnap Autor/allikas: Erakogu

Slovakkias ilmus professor Vaclav Máceki koostatud kuueköitelise monograafia "Euroopa fotograafia ajalugu" kolmas osa. Tegemist on mahuka ja uuendusliku raamatuga, mis käsitleb esmakordselt kõigi Euroopa riikide fotograafia arenguid võrdsetel alustel. Kuueköitelise raamatu 35 autori hulka kuuluvad maailma tuntuimad fotoajaloolased, kuraatorid, kriitikud ja galeristid, teiste seas aga ka Tartu Kõrgema Kunstikooli professor Peeter Linnap.

Eesti fotograafia evolutsiooni käsitleva peatüki kirjutas raamatule (nagu varasematelegi osadele) Tartu Kõrgema Kunstikooli professor ja fotograafia osakonna juhataja Peeter Linnap. Kui väljaande esimene osa vaatles fotoajalugu aastatel 1900-1939 ja teise käsitlusmaterjaliks olid pöördelised aastad 1940-1969, siis koguteose kolmandas ja viimases osas vaadeldakse kaasaegse fotograafia pöördelist kujunemislugu aastatel 1970-2000.

Värskelt ilmunud raamatus on uurimuste objektiks sõjajärgse modernismi jätk fotograafias, fotograafide rühmituste teke ja need ulatuslikud muutused, mis kaasnesid uudse TV-meediumi domineerimisega massikommunikatsioonis ja visuaalkultuuris. Vaadeldaval perioodil rajati Euroopas suurem osa fotograafia kaasaegsest ülikoolitasemel erialaharidusest (sh Tartus 1997/2001 V.Kalamees/P.Linnap ja Tallinnas 1998/2002 P. ja E. Linnap), asutati suured fotofestivalid ja fotograafia dominandiga biennaalid (sh Saaremaa fotofestival/biennaal 1992, 1995 ja 1997 A.Kuus, E. ja P. Linnap) ning rida keskseid avalikke fotokogusid. Jätkus filmitegijate aktiivne osalus fotokultuuris ja tähtsaks muutusid fotoalased TV-saated ning filmid.

Raamatu üheks peateljeks on fotokunsti arengulugu, mille viimast osa on modelleeritud postmodernsena (1990.aastad), mil fotograafide looming hakkas teadlikult resoneeruma konkreetsete sotsiokultuuriliste kontekstidega (P. ja E. Linnap, M. Viljus, M. Laanemets, P. Ruber, K. Sukmit, M. Laimre, E. Kiiler jt). Sellise suure liikumise eelmänguks olid eeskätt kontseptuaalse fotograafia ilmingud (J. Okas, T. Tormis, Ü. Josing, J. Müürisepp jt), mida on vaadeldud eraldi nähtusena.

1990.aastaid Eesti jt endise Ida-Euroopa maades vaadeldakse raamatus vabastusliikumise ja (taas)iseseisvumise kontekstis. Tegemist oli kordumatu ja uuendusliku perioodiga kunstiajaloos, mis tähendas nii poliitiliseks subjektiks saamist kui ka varasema okupatsiooniperioodi kriitilist/adekvaatset mõtestamist kunsti ja dokumentalistika vahenditega. Peatükk Eesti fotograafiast 1970-2000 on illustreeritud nii omaaegsete tippteostega kui ka rohkete uute ja üllatavate piltidega, mis alles hiljuti on päevavalgele tulnud.

Teos on varustatud mahuka teatmeapartuuriga: lisaks uudsele pildimaterjalile ning põhjalikele registritele leiab siit ka detailse võrdleva kultuuriajaloolise kronoloogia, milles Euroopa riikide fotoajalugusid taustatakse olulise poliitilise ja majandusliku evolutsiooniga (riigipiiride ja poliitiliste režiimide muutumine) ning kesksete kultuurivaldkondade (muusika, film, teater, kirjandus, teadus, tehnika) arengutega maailmas.

Möödunud aastal ilmus Peeter Linnapilt ka ulatuslik monograafia "Eesti fotograafia ajalugu 1839-2015".

Peeter Linnap palub tänada Slovakkia partnereid Eesti fotograafia esmakordse laiaulatusliku esitlemisvõimaluse eest ülemaailmse levikuga autoriteetses väljaandes, samuti on Linnap tänulik Tartu Kõrgemale Kunstikoolile kollegiaalse toetuse ja lugupidava suhtumise eest mahukasse teaduslikku uurimistegevusse.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: