Kirjanike liidu romaanivõistlusele laekus tänavu ligi seitsekümmend uut käsikirja   ({{commentsTotal}})

Raamatud.
Raamatud. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Romaanivõistlusele laekus tänavu 67 käsikirja, mille seast valib žürii parimad teosed, sealhulgas valitakse esimest korda ka parimat tõlkeromaani, mis köidaks rahvusvahelist kirjastamisturgu.

Tiit Aleksejevi sõnul tuleb konkurents tihe ning ta lisas, et tänavuse romaanivõistluse uuenduseks on parima tõlkeromaani valimine, mille eesmärgiks on toetada Eesti kultuuri eksporti.

"Kui tahame oma kirjandusega välislugejateni jõuda, siis on selle eelduseks väliskirjastajale arusaadavas keeles käsikirja olemasolu. Pahatihti on just siin kitsaskoht," ütles romaanivõistluse korraldaja Peeter Helme ja lisas, et romaanivõistlusega proovivad nad kaasa aidata selle kitsaskoha ületamisele.

2015. aasta toimus esimene Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus, kuhu laekus 94 käsikirja. Esikoha pälvis kirjanik Armin Kõomäe "Lui Vutoon", teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri "Lahustumine", kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi "Kehade metsa" ning neljanda koha pälvis Helen Eelranna "Suluseis". Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuue autori käsikirjad.

Romaanivõistluse žüriisse kuuluvad kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev, dramaturg Heidi Aadma, kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange, kirjanikud Veiko Belials, Märt Laur ja Karl Martin Sinijärv ning Jan Kaus.

Toimetaja: Kaspar Viilup



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: