"Peks mõisatallis" küsib, kuidas kannatamisse suhtuda
Teatris Must Kast esietendub Birgit Landbergi lavastatud "Peks mõisatallis", mis on uurimus eestlaste kannatustest. Lavastaja sõnul ei püüa etendus eestlaste kui kannatajate kuvandit kinnistada ega ka ümber lükata, vaid etendus küsib, kuidas kannatamisse suhtuda.
"Kui sinult küsitakse, kuidas sul läheb, siis üldiselt ma mitte kunagi ei ütle, et hästi, sest ma ei suudaks seda öelda, sest see tundub nii vale. Siis ma mõtlen, et mul on hullult palju tööd, mul on kiire, aga kui meil päriselt olekski nii kiire ja nii palju tööd, siis me oleks vist surnud," ütles lavastaja Birgit Landberg "Aktuaalsele kaamerale".
Trupi ühistööna valminud absurdilavastus "Peks mõisatallis" küsib, mida hakata peale teadmisega, et elu tõepoolest on raske nii praegusel hetkel, oli raske ka möödanikus ja ilmselt on raske ka tulevikus. "Õues on ikka pime ja külm on ja me peame tööd tegema, et meil oleks soe. Eriti siin väiksel Põhjamaa maastikul, kus me ei saa lihtsalt palmi all võibolla mõelda, et ma ei teegi midagi ja see on ka hästi. Pigem vist see suhtumise muutus on see, mida me ootame ja otsime," lausus Landberg.
Lavastus sedastab, et ehkki 25 aastat iseseisvust ei ole kaotanud meie rahvuslikku kreedot - kes kannatab see kaua elab, jääb meile kannatuse paratamatuse kõrvale võimalus enda üle naerda ja võimalus mõelda, kuidas enda isiklikus kannatuses nalja näha. "Kui sa lähed trenni ja teed 65. kõhulihast ja sa sured, siis enamasti, minu isiklik perspektiiv on see, et ma pigem hakkan naerma, sest see on nii naljakas, kuhu ma olen ennast viinud. Ma teen 65., aga mul on 650 veel ees. Absurdsus või oskus enda üle naerda, see on see, mis aitab jõuda edasi," tõdes lavastaja.
Lisaks Genialistide klubile näeb "Peksu mõisatallis" järgmisel nädalal ka Kanuti gildi saalis Tallinnas.
Toimetaja: Rutt Ernits