Arvustus. Sissejuhatus lumehelbeulmesse ({{commentsTotal}})

Anna-Maria Penu on aja- ja reisikirjanik.
Anna-Maria Penu on aja- ja reisikirjanik. Autor/allikas: erakogu

Uus raamat

Anna-Maria Penu

"Eesti veri"

Tammerraamat

221 lk.

 

Oleks vist pidanud enne lugemist mediteerima.

Mitte et halli aimugi oleks, mis see on või kuidas käib.

Puhastanuks vaimu ära kõigist eelarvamustest, ammugi kurikuulsast ja äraleierdatud kallutatusest. Tõsi küll, kas kellestki väheke lõbustatud, aga muidu haigutama aetud olemine on ikka niivõrd vildakas või vaenulik, kui esitada püütakse.

Antagu andeks, arvatavasti pole ma ainus, kes teatud diskrimineerimisega, mis ei tähenda muud kui liigitamist või vahetegemist, hakkama saanud. Nimelt mõnigi arvamusliider läheb pärast paari tüviteksti lugemist patta sildiga: vaata nime, pealkirja, lugeda pole vaja, kõik on ette teada. Ei välista, et ise võin paljudele samas pajas olla. Kuigi, kes mulle arvamusliider ütleb, saab kere peale, tähenduseta sõnade tarvitamine on ropendamisest hullem.

Vaat eks neiu Penu oleks lihtsalt seal potis, ma poleks teda elu sees elusast peast kohanud, kui polnuks üht jaburat juhtumit, mis ta meelde jättis.

Kutsuti kunagi mingile feministide aktiivile. Oletatavasti seksistliku sea tüüpilise näidisena. Kole, paks, karvane ja endaga jõledalt rahul. Loodetavasti täitsin rolli ootuspäraselt. Vähemalt lõi neiu Penu mõned päevad hiljem mu kvaliteetpäevalehes kenasti risti... ee... kristlik sümbol... noh, gaasitas ära või ma ka ei tea. Ise poleks teadnudki, juhiti tähelepanu.

Lühidalt käitusin küll ootuspäraselt. Istusin lohakalt, jalad laiali. Tõstsin irvitamiseks käe, kui küsiti, milline naine tunneb end kööki mõistetuna ja teatasin end olevat habemega naise. Mängisin punase telefoniga – spetsialistid ootasid õllekas ja saatsid sõnumeid, et mul nii igav ei oleks kuulata, kuidas naiste keha on teistmoodi kui meestel, nad elavad kauem ja kehvemini. Ajasin, jah, minu kõrvale paigutatud presidendiproua Eveliniga salajutte, ta nimelt lubas mulle leivajuuretist sokutada, ei olnud Eesti tuumasaladused. Normaalne tõbras. Mulle see jutt meeldis.

Aga nüüd võiks oletada, et kasutan võimalust neiu uus põhjapanev teos maha teha. Tagasikeeramise korras.

Ega keegi niikuinii usu, et polnud mõtteski. Kuigi oli, eestikas.

Ei läinud kaua, kui saadi aru, et ei pääse kuhugi. Et ei ole mingit mõtetki võtta seda kui kirjandust, olgu hea või halvana. Ikka täie rauaga hoiatusromaanikeseks vormitud lumehelbekese maailmavaate lehvitamine. Kultuuriantropoloogia materjal. Umbes nagu jälgida metslase hirmu välgu ees, kellele see on jumala hoiatus. Samas võib metslasele huvitav olla, miks loll massa potil käib, kui see ometi tähendab loomuvastast soolikate kokkuväänamist.

Kahetseda tuleb, et päris hea mõte, läbi mängida võimalik Hea Uus Ilm, on siin ära raisatud. Mis parata, lumehelbekesed on juba sellised ajaloo, matemaatika, füüsika, inimlikkuse eitajad, et väldivad loetute segamist igasugusesse oma unelmasse. Ehk võimalik mõttemäng teemal, mis siis juhtuks, kui segased, neiu maalitud õudukas siis marurahvuslased ja sigitusmeelsed, täielikult võimule tuleksid, on üsna visinana välja tulnud.

Polda küll eriti naine, aga hullemat võib välja mõelda vasaku jalaga. Abordi ärakeelamine, mis siin teoses õuduseks ruudus lauldud, oleks selle kõrval lalin. Huvitav, et õiguslased muudkui tantsivad abordi kui inimõiguse ümber, samas halvustades neid suguõdesid, kes peavadki seda rasestumisvastaseks vahendiks, lollideks. Ja miks õiguslus aina nabaalustel teemadel keerleb, on veel segasem.

Sõnaga, kole õnnetus tabab Eestit. Kapitalism, patriarhaat pistavad möllama. Väitekiri teemal "Rahvuslik range keelepoliitika kui rõhumise põhjus, tagajärg ja õigustus" jääb kaitsmata. Eriti kuna autor on Zeineb. Teadagi. Heterofašistid ja natsisead. No ja algatab ärksam osa midagi vastupanu taolist. Mis on suisa lõbustav. Arvata, et kui lumehelbekeste kollid võimule tulevad, ei kasuta nad ära roosade üles ehitatud Suurt Venda kohe roosade enda vastu. Mässujutud teatri sildi all... häh, kivimurru bussid oleks kohe ees seiklusmängule viimas.

Naljakas. Jabur. Omamoodi huvitav just lumehelbekese maailmapildi ja unelmate uurijale. Või on siin tegu peene irooniaga, millest paks siga aru ei saanud. 

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: