Prima Vistale tuleb saksa lastekirjanik Sabine Zett ({{commentsTotal}})

Sabine Zett
Sabine Zett

Kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas on laste- ja noortekultuuri aastal lastekirjanik Sabine Zett Saksamaalt, kes kohtub 10. mail noorte lugejatega Tartus kirjandusfestivalil Prima Vista, aga enne seda veel 9. mail festivali Saksa kevad raames Tallinna lastega.

Sabine Zettile tõi kodumaal populaarsuse hakkajast ja pisut häbematust koolipoisist Hugost jutustav raamatusari, mille kaks esimest raamatut „Hugo V. tegutseb“ ja „Hugo V. salaplaan“ on kirjastus Koolibri juba eesti keeles välja andnud. Esimese raamatu tõlkisid Linda ja Meelis Lainvoo, teise Katrin Uuspõld.

Sabine Zetti Hugo-sarja peategelane on teismeline koolipoiss (raamatud on mõeldud lastele vanuses 10-13), kes peab end salamisi geeniuseks ja tahab saada superkangelaseks nagu ilmselt enamus temavanuseid. Kirjaniku tekst on haarav ja dünaamiline, teismelise koolipoisi maailma usutavalt kirjeldav. Kirjaniku humoorikat teksti toetavad Ute Krause illustratsioonid.

Hugo-sarja peetakse Eesti lugejalegi tuttavate Berti raamatute (Sören Olsson ja Anders Jacobsson) ja Äpardi päevikute (Jeff Kinney) saksa analoogiks. Erinevus on vast see, et Hugo põhihoiak on positiivne, tema ei pea end äpardujaks. Juhtub temalgi äpardusi, aga ta ei muutu nutuseks, vaid tõuseb jälle jalgele ja rabeleb edasi. Sabine Zettil oli õnn olla õigel ajal õiges kohas ning täita Hugo-sarjaga tühi nišš saksakeelses lastekirjanduses.

Mõeldes Salu Juhani, Agu Sihvka või Jõhvi Joosepi peale võib tõdeda, et Eesti poistekirjanduse klassika on mõtisklevam ja arutlevam kui sari Hugo Võsapätsi seiklustest, kus fantaasia lendab kõrgelt ja üks aktsioon järgneb teisele.

Sabine Zett sündis 1967. aastal Saksamaal Nordrhein-Westfaali liidumaal. Ta töötas aastaid ajakirjanikuna, aga pärast laste sündi hakkasid teda ümbritsema hoopis teistsugused lood ja ta hakkas neid paberile panema. Sabine Zett kirjutab laste- ja noorteraamatuid, ajaviiteromaane, stsenaariume, kuuldemänge ja laulutekste ning käib väga palju lastega kohtumas. Hugo-sarjaga leidis ta tee nii väikeste kui ka suurte lugejate südamesse ja ajakirja Der Spiegel bestsellerite listi. Sarja raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Sabine Zett esineb Tallinnas 9. mail kell 14.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuses festivali Saksa kevad raames ja 10. mail kell 12 Tartu Linnaraamatukogus kirjandusfestivali Prima Vista külalisena. Temaga ajab juttu ja tõlgib Kristel Kaljund.

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: