Neeme Järvi dirigeerib taas kuulsat Chicago sümfooniaorkestrit ({{commentsTotal}})

Neeme Järvi
Neeme Järvi

20. aprillist kuni 23. aprillini juhatab Neeme Järvi taaskord neljal kontserdil USA mainekamate orkestrite hulka kuuluvat Chicago sümfooniaorkestrit.

Chicago sümfooniaorkester (CSO), üks USA vanimaid, ja asutatud 1891. aastal, kuulub ameeriklaste tipporkestrite viisikusse "Big Five", kõrvuti New Yorki filharmooniaorkestri ning Bostoni, Clevelandi ja Philadelphia esinduslike sümfooniaorkestritega.

Kui Järvi koos perega 1980. aasta algul Nõukogude Eestist lahkus, olid tal selleks ajaks USAs juba mõned kontserdid ette planeeritud. Esimeste hulgas olid New Yorki ja Philadelphia nimetatud orkestrid ning ka San Francisco ja Cincinnati orkestrikollektiivid. Oma kontsertide korraldajaks valis Neeme Järvi (juba Ühendriikides olles) maineka managementi Columbia Artists. 1982. aastal sai ta omaenda esimese orkestri läänes, alustades peadirigendina tööd Rootsis orkestri Göteborgi Sümfoonikud ees ning asus sel põhjusel lähemalt tutvust tegema ka Rootsi sümfoonilise, sh nende klassiku Wilhelm Stenhammari (1871 – 1927) loominguga.

Järvi on Chicago sümfooniaorkestrit aastakümnete vältel dirigeerinud mitmeid kordi, esmakordselt aga 1985. aastal. Selles debüütkavas esitas ta esimest korda USAs Wilhelm Stenhammari Esimese sümfoonia. Kontserdist on olemas meenutus ajalehes Chicago Tribune, kus kriitik John von Rhein toob huvitava võrdluse, et Neeme Järvi on Stenhammari muusika eestkostja maailmas, nagu omal ajal oli seda Thomas Beecham Jean Sibeliuse muusikaga. Stenhammari sümfoonia oli Chicagos tookord kavas õhtu lõputeoseks ja selle järel ei tahtnud aplaus vaibuda pikka aega. Publikuga oli ühinenud ka orkester, mida peetakse eriliseks tunnustuseks dirigendile, kirjutab John von Rhein. Kontakt juhi ja orkestri vahel olnud fantastiline.

CSO ees tegutseb praegu alles kümnes peadirigent (USAs muusikadirektori nime all) ja see on kuulus itaalia maestro Riccardo Muti. Muti on varem olnud ka näiteks Philadelphia orkestri muusikadirektor ning Neeme Järviga kokku puutunud mitmeid kordi. Muusikadirektor valib igaks hooajaks enda kõrvale ka külalisdirigendid. Viimati dirigeeris Järvi CSO-d alles möödunud aasta detsembris ja siis astuti üles koos viiuldaja Vadim Gluzmaniga.

Suurde viisikusse kuuluvad orkestrid saavad tavaliselt oma uhketes saalides kolm-neli sama kavaga täismaja. Nii ka nüüd Neeme Järvi puhul, kus teda reklaamitakse publikule maailmas ühe hinnatuma ja huviäratavama dirigendina. Seekordseist neljast kontserdist dirigeerib Järvi esimese 20. aprilli õhtul Chicago Symphony Center'i Orchestra Hallis, teine kontsert toimub 21. aprillil CSO-ga koostööd tegeva Wheatoni kolledži Edman Memorial Chapelis (IL), kolmas 22. aprilli õhtul ja neljas pühapäeva 23. aprilli pärastlõunal taas Chicago Symphony Center'i Orchestra Hallis.

Neeme Järvi nüüdse kava avab Arvo Pärdi "Fratres", mis esitatakse 1992. aasta versioonis sooloviiulile, keel- ja löökpillidele, õhtu esimeses osas kõlab veel Béla Bartóki Viiulikontsert, solistiks CSO oma kontsertmeister Robert Chen. Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr 6 ("Pastoraalne") lõpetab õhtu. Kolmele Chicagos toimuvale kontserdile eelnevad tund varem tutvustavad vestlused Grainger Ballroomis ja põnevat lugemist Järvide kohta, ka Neeme Järvi tänavusest juubeliaastast, pakub orkestri koduleht rubriigis "CSO Sounds & Stories".

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: