Arvustus. The Picturebooks musitseerib vannis ({{commentsTotal}})

The Picturebooks
The Picturebooks Autor/allikas: bandcamp

Uus plaat

The Picturebooks

"Home Is A Heartache" (Another Century)

7/10

Kui kuuleksid, et Fynn Claus Grabke ja Philipp Mirtschink ühest Saksamaa väikelinnast, umbes Tartu suurusest Gütersloh'st teevad muusikat, pakuksid tõenäoliselt esimesena, et tegemist on mõne techno-duoga. Ei? Vahest siis saksakeelne popkooslus? Ikka ei? Schlager-härrad? Nope, see ka mitte.

Seda rida võib jätkata kord pakkumisega lähemale ja siis taas kaugemale lajatades, ent mehed moodustavad koosluse The Picturebooks, mille liikmed sobiksid välimuselt hästi Fu Manchusse, ent mille üldvaibist leiab pigem The Strokesi, Franz Ferdinandi, The Last Shadow Puppetsit või isegi Arctic Monkeyst.

Ent on selge põhjus, miks eelnevat nelja teab iga muusikasõber (loe: selle tundepuhangu lugeja) une pealt, aga The Picturebooksist pole tõenäoliselt üldse kuulnud.

Kui tuua taas arktiliste pärdikute võrdlus, siis saundi puhtusest jääb The Picturebooks umbes sama kaugele nagu Gütersloh ahvide sünnilinnast Sheffieldist. Eriti hea näide on albumi neljas lugu "Fire Keeps Burning", kus tõsimeeli tekib tunne nagu Arctic Monkeys teeks mõne värske loo jaoks vanakooli malmvannis proovi.

Kahe sakslase isemoodi robustne saund - Eesti kooslused armastavad sageli pärast sellist lõpptulemust öelda, et plaat ja muusika said ausad - on ka täiesti loogiliselt seletatav. Ei teagi, kas taotluslik või mitte, kuid nad on oma albumi lindistanud garaažis, kus nad, kui parasjagu proovi ei tee, putitavad mootorrattaid, mida lahkesti ka oma visuaalidel näitavad.

Aga tegelikult sobivad sellised helid neile hästi. Liigsele esteetikale keskmise sõrme näitamine annab neile oma kindla näo ja jätab üsna liveliku üldmulje. Kusjuures just laval pidid nad jätma erakordselt energilise ja vägeva tunde.

Testosterooni on kenasti laialilaotamiseks jäetud ka albumile. "I Need That Oooh" gruuvib mõnusa energiaga ja tõmbab uhkelt kaasa. "Zero Fucks Given” saadaks oma sõnumi ja pohhuisimiga justnagu spetsiaalselt kallid stuudiod pikalt.

Instrumentaalse "Inners Demoniga" lõppeva albumiga on veel see huvitav tendents, et lugu loolt näib see muutuvat süngemaks. Aga see areng mängitakse hästi välja. Eeleelviimasena vannis kolistav "Bad Habits Die Hard", mis ka siinkirjutaja isiklik lemmik, võiks vabalt olla mõne populaarse narkogängidest rääkiva telesarja teemalooks ja siis ümiseks seda ka veerand maailma kaasa. Sina aga ära hakka ootama selle sarja tootmist, mida äkki kunagi ei tehtagi. Kuula The Picturebooks varem ära, omamoodi kogemus kindlasti. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: