Arvustus. Tallinna ei olnud olemas ({{commentsTotal}})

Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson

Uus raamat
"Villem Reimani ja Jaan Tõnissoni kirjavahetus aastatel 1891-1917"
Koostanud Tarmo Piir
Toimetanud ja kommenteerinud Kristina Lepist
Ilmamaa
400 lk.

Õigupoolest pole vist ilus võõraid kirju lugeda. Aga kui need on saadaval, läheb ikka põnevaks küll. Nende kahe puhul igati. Isegi mitte see, millest nad nii väga kirjutavad, kuigi on natuke naljakas, kui hilisem Nuustaku hertsog Tõnisson tegeleb põhiliselt rahamurede üle kaeblemisega ja läbi lillede pastorihärraltki nuiab. Et ikka eesti asi ajada, "Postimees" välja anda, aga kaastöölised laisad, lohakad, ahned ja see Eduard Vilde koos Karl August Hindreyga on ülepea mööda mehed.

Kummaline ja kuidagi lõbus on pihta saada – võibolla – et neil aastatel ei olnud Tallinna olemas. Vähemalt kui üks möllas Tartus, teine kuskil Kolga-Jaanis. Ma nüüd pean vist väga vabandama kõigi seal elavate, sealt pärit inimeste ees, aga pidin kaardi pealt Wikipediast järele vaatama, kus see üldse on. Ilus koht peaks olema, kui ma midagi ülepea Võrtsuäärest tean.

Tallinna polnud olemas, sest kummalgi polnud sinna asja. Seal toimetas Päts oma "Tallinna Teatajaga" ja "Päevaleht" ilmus ka seal, aga tõsine Eesti elu oli mõlemale lugupeetavale ikkagi Liivimaal. Päris raske mõista. Praegu. Sada aastat möödas kah ja pole enam kedagi, kelle käest küsida. Ainult kirjad, mälestused, muidu kirjapandu. Kust avaneb mingisugune täiesti teine maateaduslik mõtlemine.

Kui on miskit asja ajada, tehakse seda Piiteris. Kuhu sõidetakse justkui möödaminnes. Ja Riia, kus pesitseb kindralkuberner, kes pole iseenesest paha mees, aga tahab ärarääkimist, see on siinsamas. Viljandi on küll olemas ja tähtsam kui, no võite ise arvata. Sinna oleks ikka vaja kah ajalehe kontor asutada koos muu eestluse ussipesaga. Pärnuga on omad lood, aga see on ikkagi täiesti teine linn kui praegu.

Eestluse ussipesa.

Parunite meelest.

Kes on nagu kreeka koor klassikalises tragöödias, kuskil taustal olemas ja laulavad mingit oma viisi. Kui silma peal ei hoia, vehivad kulissid sisse. Või üritavad näitejuhiks oma selli läbi suruda. Kes on üks täiesti jama mees mõlema kirjutaja meelest ning tuleb aga jälle sõita Piiterisse, parimal juhul keisri enda jutule.

Täiesti teistsugune maailm, mis sunnib enda meelest ajaloos suhteliselt haritudki meesterahvast pidevalt teatmeallikate poole pöörduma. Et millest üldse jutt. Jaan Tõnisson, aatemehisuse kehastus, Vene impeeriumi repressiivorganite teenistuses, kohtu-uurija abi kuskil Mženskis. Kahtlusta või valesti kirjutamist, Mtsenski maakonna leedi Macbeth ju uduselt meeles. Hans Pöögelmann, va kommar, on veel täiesti hea, aus, eestimeelne ajakirjanik. Tammsaarega koos hiljem töötasid ja, kui siin hapuks läks, pani Pöögelmann tõenäoliselt New Yorkis ühes Jack Londoniga napsu.

Peab kogu aeg vahtima kaarti, mõtlema, kuis tollal, kõigest sada aastat tagasi, jooksid teed, rajad, ülbelt öeldes jõujooned täiesti teistmoodi. Hakka või – enda meelest – aru saama Igor Gräzini juttudest, kuis Liivimaa oli midagi täiesti muud kui praegu väidetakse. Ajalooavastaja tunne tuleb peale, arvatavasti ekslikult.

Vana-Liivimaa teemasse praegu isegi ei läheks. Peavad veel mässukõneks.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: