Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass ({{commentsTotal}})

Christopher Nolan
Christopher Nolan "Dunkirk" Autor/allikas: outnow.ch

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

Aeg tiksub. Vaenlane piirab. Ainus väljapääs on üle mere. Mööduvad tunnid, mööduvad päevad. Võimalused kahanevad. Vaid teod loevad. Võit on ellujäämine. Aeg tiksub.

Ja Christopher Nolan ("Tähtedevaheline", "Pimeduse rüütli" triloogia, "Algus") lööb takti. Füüsiliselt mõjuvat rütmi, mis toob kinolinale ellujäämisloo keset Dunkirki rannal toimuvat liitlasvägede evakueerimisoperatsiooni teise maailmasõja ajal. See vähem kui kahte tundi pigistatud katkematut pinget kruttiv rütm moodustab sel nädalal kinodesse jõudnud "Dunkirki" tuuma, pakkudes kurnavuse ja kaasahaaravuse vahel pendeldava filmielamuse, millelaadset on suure eelarvega filmide kontekstis tänapäeval raske saada.

Seda tänu oma eristuvalt visuaalsele loojutustamisviisile, mis paneb kõrvale liigse selgitava ja tihti sõjafilmide puhul sentimentaalse dialoogi, ajaloolise kontekstualiseerimise ja karakterite tausta süüvimise ning toob esiplaanile teod ja eesmärgid. See tähendab, et "Dunkirk" haarab vaataja kaasa ellujäämise füüsiliste olukordade ja tegudega, mitte kutsudes teda samastuma tegelastega. See aga tingib tegelaste (ja seega näitlejate) jäämise nii sõja kui Nolani anonüümseteks vahenditeks. Loo teatud viisil jutustamise atribuutideks, ent siiski usutavateks ja stiilipuhasteks. Nolan tõstab fookusesse nende esituse füüsilisuse, kodeerides kõik vajaliku info nende tegudesse.

Film paneb vaataja esimesest kaadrist alates olukordadesse, kus mängus on elu ja surm, olgu selleks siis Dunkirkist põgenev sõdur, paadiga appi rutanud kodanik või evakuatsiooni turvav lendur. Elu, mida ohustab kauge ja enamasti nähtamatu vaenlane, mis avaldab ennast kuulide ja pommidena. Selle koosmõju pea anonüümseteks jäävate tegelaste ja suurejooneliste karjalike massistseenidega rõhutab sõja dehumaniseerivat olemust.

"Dunkirk" räägib ellujäämisest viisil, mis kutsub esile füüsilist reaktsiooni. Kaasahaaravus saavutatakse esiteks halastamatult manipuleeriva Hans Zimmeri helikujundusega, mis hoiab tiksuvalt, pulseerivalt ja lainetavalt pinget üleval, ent mõjub seejuures oma tüüpiliste elementide tõttu kohati klišeena, ja teiseks süstib kaasahaaravust ühest pingelisest olukorrast järgmisesse hüppav stsenaarium ja aja kulgemise kiirusega rütmistatud montaaž ja kaameratöö. Kuigi see loob kontseptuaalse terviku ja toetab pingele rajatud struktuuri, võib see mõjuda vaatajale liigagi füüsiliselt rõhuvana ja kurnavana.

Vaatajale nimelt ei anta hingamis-, seedimis- ega mõtlemisruumi. Ent on küsitav, kas see mastaapsus ja intensiivsus on õigustatud, kuna filmi ei näi saatvat ühtegi eesmärki, mis püüdleks kaugemale ajalooliste sündmuste (filmikeele poolest suurepärasest) visualiseerimisest. "Dunkirk" ei mõju nii hingematvalt kui Elem Klimovi "Mine ja vaata" või László Nemesi "Sauli poeg", mis on samuti oma lähenemise ja vormi poolest vägagi rõhuvad ja eristuvad, kuid mis on selgete eesmärkidega.

Mida aga "Dunkirki" saadab, on filmikunsti võimaluste täisväärtuslik realiseerimine ning visuaalse loojutustamise efektirohke edendamine. Film on oma žanri piires narratiivselt ambitsioonikas täiendus Christopher Nolani käekirja, mis rahuldab nii suurte vaatemängude maiaid kui filme tükkideni lahti puukivaid filmisõpru. Tormiliselt kaunis, tehniliselt meisterlik ja sisukas thriller, mis on loodud suurelt ekraanilt vaatamiseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: