Arvustus. Armastuseta, muutuseta, lootuseta ({{commentsTotal}})

"Armastuseta" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Armastuseta" (Neljubov/Loveless)

Lavastaja Andrei Zvjagintsev

Osades Yanina Hope, Aleksey Rozin, Maryana Spivak

8/10

Filmi saab näha Sõpruses täna, 25. augustil kell 15 ja 20.45

Mis paneb meid sulguma endasse, pimestatuna püüdeist oma vajadusi rahuldada? Miks vajame ränki ja valusaid sündmusi, et vaadata enda ümber ja sisse? Miks me ei õpi nendest sündmustest, vaid sumpame ennastunustavalt oma vigades? Kas oleme võimelised päriselt muutuma?Kas tänapäeva ühiskond soodustab individualistlikku hedonismi, vaimset allakäiku ja funktsionaalseid suhteid? Kuidas mõjutavad karile jooksnud suhted lapsi, kes peavad hakkama saama lõhestunud egoistide pöörises? Miks on olemas nii palju armastuseta suhteid, armastuseta loodud lapsi, armastuseta vanemaid?

Sel aastal Cannes'i filmifestivalil žürii auhinna teeninud Andrei Zvjagintsevi film "Armastuseta" asetab vaataja sedavõrd teravalt keset lahutusprotsessis olevat keskklassi argielu, et filmi äratatud küsimused loovad isegi rõhuvama kogemuse kui psühholoogiliselt halastamatu film ise. "Armastuseta" paneb peegli ette eeskätt neile, kes hedonistlikus enesekesksuse mullikeses ei suuda näha kaugemale oma igapäevaste vajaduste rahuldamisest, mille saavutamisel on tihti kannatajaid. Selleks on filmis peategelaste Ženja ja Borissi laps Aljoša, kes pärast poisi saatuse üle käivat lahutustüli kaob ära, pannes aluse pinget kruttivatele poisi otsimisega seotud sündmustele. Sündmustele, mis löövad kõikuma peategelaste argipäeva minakeskse rutiini.

Režissöör Zvjagintsev toitub lugu üles ehitades peategelaste vaimset allakäiku peegeldavatest negatiivsetest isikuomadustest, üritades neid aeg-ajalt mõista, ent suhtudes neisse ühemõtteliselt hukkamõistvalt. Kuigi taoline pessimistlik suhtumine teeb kõrvaltegijaist küllaltki plakatlikud filmi sotsiaalkriitilise sõnumi rõhutajad, suudavad kõik näitlejad tuua oma karakterid veenvalt Zvjagintsevi kalki ja halli miljöösse.

Enamuses magalarajooni hõlmava keskkonna teeb visuaalselt nauditavaks Mihhail Krichmani ruumitundlik emotsionaalselt atmosfääri toetav lummav kaameratöö, mis on ühtlasi ka suureks toeks narratiivse pinge tekkimisele. Kannatlik montaaž laseb nii visuaalil, emotsioonidel kui sõnumil jõuda vaatajani tõhusalt, andes ruumi argiste olukordade tähenduslikkusele ja maaliliste kaadrite mõjule.

Peategelaste egoismi ja vaimse vägivalla atmosfääri keskele mahub siiski ka midagi positiivset. Vahendiks pole aga mõtlemapanev argihuumor, vaid kummardus altruistlike inimeste ees, kelleks on filmis politsei ebaefektiivsuse tõttu appi kaasatud grupp vabatahtlikke otsijaid. Nende professionaalsus ja sihikindlus mõjuvad võluvalt ja lootustandvalt. Filmist ei puudu ka poliitiline alatoon. Zvjagintsev on selle seekord kodeerinud detailidesse ja sümbolistlikku tegevusse, luues süžeesse sotsiaalset konteksti.

Kuigi oma ideede edastamise nimel katkiste inimhingede turjal küüniliselt ratsutav "Armastuseta" ei saavuta sellist haaravust ja vaimselt puhastavat rahutust nagu emotsionaalselt raputav "Tagasitulek" ning temaatiliselt ja psühholoogiliselt brutaalne "Leviaatan", mõjub film halastamatu ja hoiatava peeglina mitte ainult kaasaegsele Venemaale, vaid teatud mentaliteedile, mida on kerge leida ka meie ümbert.

Treiler:

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: