Konverentsi eesmärk oli saada ülevaade linnades tegutsevatest rahvuskogukondadest, rääkida linnastumisega seotud probleemidest aga ka võimalustest, jagada häid kogemusi ning seeläbi aidata ja julgustada soome-ugri vähemusrahvaid ka linnakeskkonnas hoidma oma etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku nägu.

"Olukorras, kus toimub üleüldine linnastumine, on äärmiselt oluline, et linna kolinud eri kultuuriruumide esindajad ei minetaks oma kultuuri, sest põlisele asualale elama jäänud rahva esindajatest ei pruugi kultuuri alalhoidmiseks pikemas perspektiivis piisata," ütles sootska ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. 

Mis paneb setosid, võrokesi, mulke ja saarlasi suurlinnas ning näiteks marilasi Moskvas või eestlasi Torontos oma kultuuri hoidma, kuidas nad seda teevad ja kas see on neil ka õnnestunud, sellest konverentsi kolmes arutelus räägitaksegi.

Kultuuriportaal kandis üle kunstniku ja kunstiteadlase Kärt Summataveti juhitud arutelu "Rahvusliku moe ja etnilisusel põhineva käsitöö loojad linnades. Miks me ei soovi oma visuaalset emakeelt unustada?" Käsitööl ja rahvakunstil põhinev etniline mood on üks parimaid võimalusi kaitsta ja säilitada rühmaidentiteeti. Tänapäeva linnariietuses on taas hinnatud rahvuslik käsitöö ja etnoelemendid. Ent rahvariietes on ka oma selged sõnumid ja reeglid – kas võime nendega meelevaldselt ringi käia? Oma kogemustest rääkisid Eesti Kunstiakadeemia moedisaini õppejõud Piret Puppart/Anu Ojavee, Baltika Grupi mari rahvusest disainer Natalja Lill, folklorist ja Eesti Mordva kultuuriseltsi esimees Natalia Ermakov ning udmurdi moelooja Iževskist Tatjana Moskvina.