Mihhail Gerts juhatab orkestreid Moskvas ja Monte Carlos ({{commentsTotal}})

MIhhail Gerts
MIhhail Gerts Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Dirigent ja pianist Mihhail Gerts asus Rahvusooper Estonias töötatud aastate järel kaks sügist tagasi ametisse Saksamaal Hageni teatrisse esimese kapellmeistrina ja Generalmusikdirektor'i asetäitjana. Selle kõrval on teda üha rohkem kutsutud ka külalisdirigendiks tuntud orkestrite ette.

5. oktoobril oli Gertsil kontsert Venemaa Rahvusliku Filharmooniaorkestriga Moskva rahvusvahelise muusikamaja Svetlanovi saalis. Kavas tulid ettekandele Beethoveni Sümfoonia nr. 5 ja tema avamäng balletile "Prometheuse lapsed" ning Šostakovitši Viiulikontsert nr. 1, kus solistiks Ungarist pärit noor viiulitäht Agnes Langer, mitmete konkursside laureaat, kes tegi sel kontserdil Moskva debüüdi.

Paari päeva pärast, reedel 27. oktoobril seisab Mihhail Gerts debütandina Monacos Monte Carlo Filharmooniaorkestri ees, juhatades kava "Sur la Baltique".

Toimub ka kontserdieelne vestlusring. Selles kavas on koguni kolm Eesti märki – eesti dirigent ning kaks eesti heliloojat. Kontserdipaigaks Auditorium Rainier III, hooajasari pealkirjaga "Grande Saison".

Õhtut alustab taani klassiku Niels Wilhelm Gade avamäng "I Højlandet" op. 7. Järgneb Erkki-Sven Tüüri Akordionikontserdi "Prophecy" ettekanne, kus solistiks Lätimaalt pärit Ksenija Sidorova. Alles äsja, läinud nädalal, esines Sidorova Londoni Kuninglikus Albert Hallis Bryn Terfeli 50. sünnipäeva kontserdil.

Edasi on kavas Arvo Pärdi "Cantique des degrés" koorile ja orkestrile ning õhtu lõpuosas esitatakse koguni neli Edvard Griegi teost: "Dona nobis pacem" koorile, "Õhtu mägedes" op. 68 nr. 4, "Nokturn" op. 54 nr. 4 ja "Norra tantsud" op. 35.

On ka huvitav, et Griegi kui väga populaarse helilooja eelnimetatud teostest kolm kõlavad seal esmakordselt.

Kaks esitatavat Eesti heliloojat on olnud Monacoga aga otseselt seotud. Arvo Pärdi teos sündis pühendatuna Rainier III 50 aasta valitsemise tähtpäevale 1999. aastal (esiettekande tegi Tõnu Kaljuste), Tüür on aga väärinud Monaco vürsti Pierre'i fondi heliloojapreemia 2015 oma klarnetikontserdi eest. Nüüd tulevad need heliloojad ringiga tagasi Monacosse Eesti noore dirigendi valituina tema kontserdil.

Noorel maestrol Mihhail Gertsil (sünd. 1984) on juba kadestamisväärne kogemus tööst muusikateatris. Kodumail Rahvusooper Estonias juhatas ta 2007–2014 koosseisulise dirigendina rohkem kui kolmekümne lavateose etendusi. Ta oli vaid 19-aastane, kui alustas muusikajuhi ja dirigendina Tallinnas ka muusikalietendustega ("Cabaret", "Grease" jm). 27-aastasena sai Mihhail Gerts muusikadoktori kraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, kus ta õppis ja lõpetas klaveri erialal Ivari Ilja klassi, seejärel dirigendina veel Hanns Eisleri nimelise Muusikakõrgkooli Berliinis.

Oma nüüdses koduteatris Saksamaal Hagenis on Mihhail Gertsil praegu etendused Richard Wagneri ooperiga "Lendav Hollandlane", tavaliselt paar etendust kuus. Sel kuul oli tal ooperiõhtu 8. oktoobril pärast kontserti Moskvas.

Sama lavastusega lõpetas ta Hageni teatris ka eelmise hooaja, Wagneri ooperi uuslavastuse esiettekanne Hagenis leidis aset aga maikuus ning Gertsil on tööplaanis selle dirigeerimine ka Rahvusooper Estonias.

Hagenis on Mihhail Gerts seni välja toonud kokku neli uuslavastust, veel Donizetti "Lucia di Lammermoori" (selle aasta jaanuaris), Tšaikovski "Jevgeni Onegini" ning esimesena 2015. aaasta novembris Lehári opereti "Naeratuste maa".

Külalisdirigendina on ta esinenud mainekates teatrites nagu La Fenice Veneetsias, Leipzigi Ooper, Peterburi Mihhailovski teater. Siia võib lisada Rheinsbergi kuulsa kammerooperifestivali lavastused, NHK sümfooniaorkestri Tokyos, WDR sümfooniaorkestri Kölnis, Konzerthausorchesteri Berliinis jt.

Järgmisel kuul dirigeerib Gerts Hiinas Kunming Nie Er-i sümfooniaorkestrit ning orkestreid Saksamaal Göttingenis ja Bremenis.

Kogu oma muusikalise tegevuse jooksul on Mihhail Gerts noppinud laureaaditiitleid ja preemiaid nii pianistina, koorijuhina kui ka orkestridirigendina.

Alates 2013. aastast toetab tema esinemisi oma prestiižse stipendiumiga Saksa Muusikanõukogu Conductor's Forum.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: