Selgusid Betti Alveri kirjanduspreemia nominendid ({{commentsTotal}})

"Kirjandusministeerium" Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Parimale ilukirjanduslikule debüüdile antava Betti Alveri kirjanduspreemia žürii kuulutas välja 2017. aasta auhinna nominendid. Žürii koosseisu kuulusid tänavu Silvia Urgas, Andris Feldmanis (eelmise aasta laureaadid), Helena Läks ja Vahur Afanasjev

42 debüütteose seast kinnitati preemia nominentideks:

Oliver Berg, romaan „Venna arm“ (Tänapäev)

Berit Kaschan, luulekogu „Ma naeran magades“ (Verb)

Madli Lippur, romaan „June. Julien“ (Tänapäev)

Siim Sinamäe, luulekogu „2000 & 1 G-d : väljamõeldud lood tõestisündinud inimestega“ (Siim Sinamäe)

Kaido Tiigisoon, romaan „Kus pingviinid ei laula“ (Varrak)

Silvia Urgase sõnul oli proosas seis märksa tasavägisem: „Eriti palju oli ambitsioonikaid raamatuid, nauditavaid natuke vähem. Nominentidest julgeks iga raamatut pea ükskõik kellele lugemiseks soovitada.“ Oliver Bergi romaani iseloomustas žürii esinaine Helena Läks sisseelamisena kellegi eneseloo jutustamise raskusesse, mis käivitub ja kulgeb aeglaselt, ent rabavalt lihtne puänt suunab kogu teksti uuesti lugema.

Madli Lippuri teose puhul rõhutati tabuteema värsket käsitlemist ning jahmatavat kontrasti romantilise stiili ja moraalselt tõrget tekitava tegevustiku vahel. Vahur Afanasjev toonitas: „Autor on võtnud endale üpris keerulise ülesande kirjutada niiöelda vaiksel häälel. Tulemus on huvitav ning andis žürii kohtumistel kõige rohkem kõneainet.“ Kaido Tiigisoone romaan on Andris Feldmanise sõnul „Üliaktuaalse tehisintellekti temaatikaga tegelev tõupuhas ulmeraamat“.

Luules tõusid tuntavalt esile kaks teost. Kui Berit Kaschani luulekogu paistis silma terviklikkuse, elujaatavuse ning tugeva, muheda ja eneseteadliku luuleminaga, siis Siim Sinamäe jõuliselt eristuvas poeetilises hääles on mitu võimalikku arengusuunda. „See žüriitöö on vist olnud mu selle sügise suurim seiklus,“ võttis Helena Läks lugemiste ja arutluste tulemused kokku. 

Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Poetessi testamendi kohaselt pälvib selle parim hingedepäevade vahelise perioodi jooksul ilmunud debüütteos luule- või proosavallas. Preemiasumma on tänavu 2000 eurot ja pärineb Eesti Kultuurkapitalilt. Laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine toimub Betti Alveri sünniaastapäeval, 23. novembril kell 17 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19).

Toimetaja: Helen Eelrand



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: