Peeter Helme raamatukommentaar: Mehis Tulgi mahukas ajalooromaan ({{commentsTotal}})

Pöide kirik
Pöide kirik Autor/allikas: ERR

Mehis Tulk - „Foogt. Maa ja taeva mõrsja. Esimene raamat”

Varrak, 2017. 463 lk.

 

Saaremaa ajakirjanik Mehis Tulk on valmis saanud suure tööga. Kirjastuses Varrak ilmus septembris tema mahukas, 460-leheküljeline romaan „Foogt. Taeva ja maa mõrsja”. Tegu on ajalooromaaniga, mis viib lugeja 14. sajandi keskpaiga Saaremaale. Seiklused hakkavad hargnema vahetult enne Jüriöö ülestõusu ning kulmineeruvad selle puhkemisega saarel. Kuid sellega lugu ei lõpe – raamatu kaanel ongi pealkirja all kirjas „Esimene raamat” ning nõnda katkebki suur seiklus kõige põnevama koha peal. Tõsi, ajalooteadlik lugeja võib paljude arengute kulgu ja tegelaste saatust ette aimata, aga ikkagi – autor on piisavalt osav ja teemas sedavõrd vabalt orienteeruv, et fabuleerimisruumi jätkub. Ja jagub ka tegelasi.

Osa neist on ajaloolised, teised välja mõeldud, kuid nad kõik haakuvad omavahel hästi ning Mehis Tulk suudab oskuslikult täita ajaloo valgeid laike üsna veenvate väljamõeldiste ja oletustega ning pakkuda sündmuste tõukejõuks välja isiklikke, esmapilgul tühiseid ja väikseid, ent inimlikult mõjuvaid sündmusi.

Raamatu pealkiri on küll „Foogt”, kuid Pöide foogt Arnold – üks romaani ajaloolistest tegelastest – pole sugugi ainus peategelane. Ta polegi otseselt selle käivitaja, kuigi üks tema otsus osutub saatuslikuks. Alapealkiri on „Taeva ja maa mõrsja” ning sellele kirjeldusele vastab teoses kaks tegelast, kuid kumbagi ei saa nimetada keskses peategelaseks. Sest sellist lihtsalt polegi. Raamatus on olulisi kujusid palju. Autori pilk peatub kord ühel, kord teisel, muutuvad ka tegevuskohad ning see kõik hoiab mahukat romaani kogu aeg käigus. Hetkekski ei hakka igav.

Tegu on kahtlemata ka programmilises mõttes ambitsioonika ettevõtmisega – Mehis Tulk tahab oma kodusaare ajaloo lahti kirjutada, teha seda korraga inimlikult, kaasaelama kutsuvas võtmes ning samas esitada ka ajaloofilosoofilise või isegi ajaloopoliitilise vaate. Mida see tähendab? See tähendab seda, et Tulk mitte lihtsalt ei jutusta seikluslikku lugu, vaid tal on ka üht-teist öelda ajaloo kohta. See osa raamatust tekitab vahest kõige rohkem küsitavusi, kutsub autoriga vaidlema ning tema vigadele tähelepanu juhtima. Vigu siin tõesti on. Mitte palju, aga mõned neist on üsna tõsiseid. Pean silmas eelkõige ladina keelt ja kiriklikke toiminguid puudutavat osa.

Keskajast rääkides ei saa kummastki mööda ning seda imelikum on, et autor ei tee vahet kreeka ja ladina keelel – kyrie eleison tähendab siiski „Issand, halasta!” kreeka, mitte ladina keeles, nagu raamatus mitu korda väidetakse. Ning ite, missa est ei tähenda „Minge, missa on lõppenud” nagu öeldakse leheküljel 123, vaid see tähendab lihtsalt „minge, see on läbi”. Pisiasi, millest olulisem on tõik, et keskaegse missa lõpus enamasti üleüldse nii ei öeldud. Siis kasutati üht teist vormelit. See kõik on Vikipeediast leitav info.

Mida Vikipeediast ei leia ja mis ongi ajaloofilosoofilise arutelu koht, on rahvustevahelised suhted keskajal. Kui Mehis Tulgi teoses kaalub üks saksa soost noor aadlimees paluda ühe Saaremaa vanematütre kätt, siis häirib teda asjaolu, et viimane olla matsisoost. Ehk siis tajub ta rahvuslikku barjääri. Kahtlane, äärmiselt kahtlane. Ütleme nii – iga algaja kolonisaatori käsiraamatus on kirjas, et mõistlik on naituda koloniseeritava ma eliidi tütardega. Pole kahtlust, et seda tehti ka Eestis. Ja rahvusküsimus ei mänginud seejuures säärast rolli, nagu Mehis Tulgi romaanis, kus just sakslaste ja eestlaste omavaheline hõõrumine käivitab Jüriöö.

Tegelikult on neid asju ka põhjalikult uuritud ning juba aastakümnete eest demonstreerisid Paul Johansen ja Heinz von zur Mühlen Lääne-Saksamaal ilmunud, seal asunud Tallinna linnaarhiivi dokumentidel põhinevas uurimuses sakslaste ja mittesakslaste suhetest keskaegses Tallinnas („Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval”; Böhlau 1973), kuidas rahvus, keel, ühiskondlik staatus ja religioon moodustasid keskaegse inimese maailmapildis tänapäevast väga erineva terviku, mida oleks naiivne taandada pelgale rahvusküsimusele. Just seda aga Mehis Tulk teeb. Selles mõttes jätkab tema „Foogt” rahvusromantilise ajalookirjutuse traditsiooni.

Küsitavate pisiasjadena võib veel nimetada kahekäemõõkade nimetamist – jah, kahekäemõõgad olid 14. sajandi keskel juba laialt kasutusel, kuid kindlasti mitte ratsaväerelvadena, misttõu mõjuvad need ordurüütlite sadulas rippuvatena anakronistlikult. Ka tundub keskajal kahtlane arseeni kasutamine rotimürgina. Toona oli see siiski vahend metallide värvimiseks, samuti pruugiti arseeni valuvaigistina. Liiati on raske ette kujutada, et kõikvõimalikest koduloomadest ja -lindudest kubisevasse Pöide ordulinnusesse oleks võidud külvata rottide vastu arseeni juba kasvõi sel põhjusel, et kaasnevad kahjud olnuks ulatuslikud.

Küsitavustele vaatamata on Mehis Tulgi „Foogt. Maa ja taeva mõrsja” võimas saavutus. See on tõsine ja korralik ajalooromaan, mis lummab lugejat põhjalikkuse ja rikkusega. Raamatu lõpust saame teada, et autor kirjutas seda neli aastat – 2012 kuni 2016. Tuleb vaid loota, et järgmine osa ilmub rutem!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: