Ilmar Kruusamäe: Kunstikabinet on meeldivalt vanamoodne koht ({{commentsTotal}})

Ilmar Kruusamäe
Ilmar Kruusamäe Autor/allikas: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Tartu Ülikooli Kunstikabineti 60. sünnipäeva puhul teeb selle juhataja Ilmar Kruusamäe tagasivaate Eesti kunstile paljutähendusliku kasvulava arenemisele läbi aastate.

Tartu ülikooli taasavamise puhul 1802. aastal kutsus tolleaegne ülikooli rektor G.F. Parrot Saksamaalt Tartusse nimeka joonistaja ja graafiku Karl August Senffi, kes rajas 1803. aastal ülikooli juures joonistuskooli, milles oli võimalik kunstiga tegeleda valitud üliõpilastel. 1809. aastal avatud ülikooli kunstikabinet andis kunstiga tegelemise võimaluse juba kõigi teaduskondade üliõpilastele.
1893. aastal ülikooli joonistuskoo suleti, ühes sellega arvatavasti ka kunstikabinet. Viimane taasavati 1957. aastal ja on andnud 60 aastat järjest tudengitele võimaluse tegeleda kunstialase enesetäiendamisega.

Taasavatud kunstikabineti juhatajaks oli aastail 1957-1962 maalikunstnik Juhan Pütsepp, aastatel 1962-1975 tuntud eesti graafik Kaljo Põllu. 60. aastate lõpul ja 70. aastate algul ülikooli kunstikabinetis tegutsenud kunstirühmitusest „Visarid“ on jäänud Eesti kunstiajalukku peale Kaljo Põllu ka Rein Tammik, Peeter Urbla, Jaak Olep ja Enn Tegova. 1975. aastal asus kunstikabineti juhatajana ülikooli kunstielu eestvedajaks skulptor ja joonistaja Andrus Kasemaa, kelle juhendamise all on tulnud eesti kunsti mitmed tuntud kunstnikud ja kultuuriinimesed.

1970. teisel poolel ja 1980. alguses ilmus Eesti kunstipilti ja näitusesaalidesse Tartu hüperrealistide, fotorealistide ehk nn. slaidimaalijate rühmitus, eeskätt maalijad Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Viljar Valdi ja Vahur Sova.
1980. alguse ja keskpaiga suundumusteks kunstikabinetis said kontseptuaalne kunst, performance’id, sürrealism ja ekspressiivne abstraktsionism. Tuntumad kunstikabineti liikmed, kes on jõudnud juba eesti kunsti – Raivo Kelomees, Tiia Johansson, Priit Pangsepp, Uko Künnap, Sirje Protsin, Mati Karmin, Mart Raukas, kunstiajaloolased Heie Treier ja Harry Liivrand.

Ülikooli kunstikabinetist 1980. teisel poolel ja 90. algusaastatel välja kasvanud kunstnikrühmitus Kursi Koolkond saab 2018. aasta kevadel 30-aastaseks. Priit Pangsepale ja Ilmar Kruusamäele lisandusid Albert Gulk ja Peeter Allik. Kunstikabinetis omandasid teadmised ja oskused ka kunstnik Sven Saag ning teatrikunstnik-ajakirjanik Aigi Viira.

1993. aasta lõpul suundus kunstikabineti juhataja Andrus Kasemaa paariks aastaks Austraaliasse, tema töö jätkajaks sai kauaaegne kunstikabinetlane Ilmar Kruusamäe. 1990ndatel oli ülikooli kunstikabinet ka paljudele maalitudengitele lemmikuks kokkukäimis—ja suhtlemiskohaks.

Ülikooli kunstiabinet oligi aastaid kunstihuvilistele töökas kunstnike ühisateljee ja suhtlussõbralik kunstiklubi. Viimastel aastatel on kunstialane suhtlemine kandunud internetikesksetesse suhtlusvõrgustikesse. Ülikooli kunstikabinet on aga meeldivalt „vanamoodne“ koht, kus on võimalik vähemalt kaks korda nädalas arendada joonistusstuudios oma aktikrokiioskust, kompositsioonitaju ja kuulata vestlusi eesti kunstiajaloo teemadel. Aastas on kunstikabinetihuviliste arv kõikunud 50 ja 80 vahel. Eks viimased 60 aastat järjestikust loometööaastat kirjeldavad ja väärtustavad ülikooli kunstikabineti vajalikkust tudengite ja teiste kunstihuviliste seas.

Toimetaja: Helen Eelrand



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: