Ilmar Kruusamäe: Kunstikabinet on meeldivalt vanamoodne koht ({{commentsTotal}})

Ilmar Kruusamäe
Ilmar Kruusamäe Autor/allikas: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Tartu Ülikooli Kunstikabineti 60. sünnipäeva puhul teeb selle juhataja Ilmar Kruusamäe tagasivaate Eesti kunstile paljutähendusliku kasvulava arenemisele läbi aastate.

Tartu ülikooli taasavamise puhul 1802. aastal kutsus tolleaegne ülikooli rektor G.F. Parrot Saksamaalt Tartusse nimeka joonistaja ja graafiku Karl August Senffi, kes rajas 1803. aastal ülikooli juures joonistuskooli, milles oli võimalik kunstiga tegeleda valitud üliõpilastel. 1809. aastal avatud ülikooli kunstikabinet andis kunstiga tegelemise võimaluse juba kõigi teaduskondade üliõpilastele.
1893. aastal ülikooli joonistuskoo suleti, ühes sellega arvatavasti ka kunstikabinet. Viimane taasavati 1957. aastal ja on andnud 60 aastat järjest tudengitele võimaluse tegeleda kunstialase enesetäiendamisega.

Taasavatud kunstikabineti juhatajaks oli aastail 1957-1962 maalikunstnik Juhan Pütsepp, aastatel 1962-1975 tuntud eesti graafik Kaljo Põllu. 60. aastate lõpul ja 70. aastate algul ülikooli kunstikabinetis tegutsenud kunstirühmitusest „Visarid“ on jäänud Eesti kunstiajalukku peale Kaljo Põllu ka Rein Tammik, Peeter Urbla, Jaak Olep ja Enn Tegova. 1975. aastal asus kunstikabineti juhatajana ülikooli kunstielu eestvedajaks skulptor ja joonistaja Andrus Kasemaa, kelle juhendamise all on tulnud eesti kunsti mitmed tuntud kunstnikud ja kultuuriinimesed.

1970. teisel poolel ja 1980. alguses ilmus Eesti kunstipilti ja näitusesaalidesse Tartu hüperrealistide, fotorealistide ehk nn. slaidimaalijate rühmitus, eeskätt maalijad Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Viljar Valdi ja Vahur Sova.
1980. alguse ja keskpaiga suundumusteks kunstikabinetis said kontseptuaalne kunst, performance’id, sürrealism ja ekspressiivne abstraktsionism. Tuntumad kunstikabineti liikmed, kes on jõudnud juba eesti kunsti – Raivo Kelomees, Tiia Johansson, Priit Pangsepp, Uko Künnap, Sirje Protsin, Mati Karmin, Mart Raukas, kunstiajaloolased Heie Treier ja Harry Liivrand.

Ülikooli kunstikabinetist 1980. teisel poolel ja 90. algusaastatel välja kasvanud kunstnikrühmitus Kursi Koolkond saab 2018. aasta kevadel 30-aastaseks. Priit Pangsepale ja Ilmar Kruusamäele lisandusid Albert Gulk ja Peeter Allik. Kunstikabinetis omandasid teadmised ja oskused ka kunstnik Sven Saag ning teatrikunstnik-ajakirjanik Aigi Viira.

1993. aasta lõpul suundus kunstikabineti juhataja Andrus Kasemaa paariks aastaks Austraaliasse, tema töö jätkajaks sai kauaaegne kunstikabinetlane Ilmar Kruusamäe. 1990ndatel oli ülikooli kunstikabinet ka paljudele maalitudengitele lemmikuks kokkukäimis—ja suhtlemiskohaks.

Ülikooli kunstiabinet oligi aastaid kunstihuvilistele töökas kunstnike ühisateljee ja suhtlussõbralik kunstiklubi. Viimastel aastatel on kunstialane suhtlemine kandunud internetikesksetesse suhtlusvõrgustikesse. Ülikooli kunstikabinet on aga meeldivalt „vanamoodne“ koht, kus on võimalik vähemalt kaks korda nädalas arendada joonistusstuudios oma aktikrokiioskust, kompositsioonitaju ja kuulata vestlusi eesti kunstiajaloo teemadel. Aastas on kunstikabinetihuviliste arv kõikunud 50 ja 80 vahel. Eks viimased 60 aastat järjestikust loometööaastat kirjeldavad ja väärtustavad ülikooli kunstikabineti vajalikkust tudengite ja teiste kunstihuviliste seas.

Toimetaja: Helen Eelrand



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: