Aasta muusik 2017 on Jaan-Eik Tulve ({{commentsTotal}})

Jaan-Eik Tulve
Jaan-Eik Tulve Autor/allikas: Kitfox Valentin

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2017 dirigent Jaan-Eik Tulve.



Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga. Jaan-Eik Tulve saab Aasta muusiku tiitli kõrgete väärtuste kandmise ja edasiandmise eest muusikas.


Tiitel antakse Jaan-Eik Tulvele üle ansambli Vox Clamantis kontserdil "Antiphonen" 14. jaanuaril 2018 kell 17 Tallinnas, Nigulistes. Kontserti vahendavad otseülekandes Eesti Televisioon, Klassikaraadio ja Vikerraadio.

Klassikaraadio on kahekümne aasta jooksul vahendanud otseülekandes ja salvestanud kõik Vox Clamantise kontserdikavad ja vahendanud igal aastal vähemalt ühe ansambli kontsertidest ka EBUsse (Euroopa Ringhäälingute Liit) kuuluvatele raadiojaamadele.



Jaan-Eik Tulve (sündinud 1967) on kooridirigent ja gregooriuse laulu spetsialist, ansambli Vox Clamantis kunstiline juht ja dirigent. Tulve muusikukarjäär algas punkansamblis Vennaskond. Akadeemilise hariduse sai ta Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimise alal ja Pariisi Konservatooriumis gregooriuse laulu erialal. 
1990ndatest alates on ta dirigeerinud Pariisi Gregoriaani Koori, teinud koostööd mitme kloostrikooriga Euroopas ja andnud gregooriuse laulu kursusi.

1993. aastal asutas Jaan-Eik Tulve Pariisis ansambli Lac et Mel ning 1994. aastal Pariisi Gregoriaani Koori naisharu. 
2004-2013 korraldas Jaan-Eik Tulve koos mõttekaaslastega juudi süvakultuuri festivali "Ariel". 
1996. aastal asutas ta Tallinnas ansambli Vox Clamantis ning on tänaseni kollektiivi kunstiline juht ja dirigent. 

Vox Clamantisega on Tulve esitanud lisaks gregooriuse laulule ja varajasele muusikale ka Eesti heliloojate loomingut ja tellinud uudisteoseid, samuti teinud erilisi piire ja žanreid ületavaid programme mitmesuguste kollektiividega. 


Ansambliga Vox Calmantis on Jaan-Eik Tulve salvestanud muusikat Eesti Raadiole ja plaadifirmadele ECM Records, Arion ja Mirare ning pälvinud heliplaatide eest kõrgeid tunnustusi. 2014. aastal omistati Vox Clamantisele koos mitme teise kollektiiviga maailma ihaldatuim heliplaadiauhind Grammy Arvo Pärdi muusikaga albumi "Adam's Lament" eest.


Lisaks Vox Clamantisele on Jaan-Eik Tulve dirigeerinud Eesti Rahvusmeeskoori, ansamblit Hortus Musicus, Pärnu Linnaorkestrit, kammerorkestrit I virtuosi Italiani jt. Hetkel viib ta läbi uue kava proovitsüklit Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.



Kõrgete muusikaliste saavutuste eest on Jaan-Eik Tulve saanud preemiaid ja autasusid, sealhulgas Valgetähe V klassi teenetemärgi 2007, Eesti Kultuuripreemia 2013, Belgia Kuningriigi ja Prantsuse vabariigi ordenid. 



Eesti Rahvusringhääling kuulutab Aasta muusikut välja juba alates 1982. aastast. 
Möödunud aastatel on tiitli pälvinud teiste hulgas Paavo Järvi (2012), Ivo Linna (2009), Tiia-Ester Loitme (2008), Kalle Randalu (1982), Alo Mattiisen (1988), Valter Ojakäär (1993), Erkki-Sven Tüür (1996), Tõnu Kaljuste (1998), Rein Rannap (2002) jt. 
Mullu pälvis Aasta muusiku tiitli helilooja ja kitarrikunstnik Robert Jürjendal.

Toimetaja: Kaspar Viilup



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: