Vox Clamantis on esmakordsel kontserdireisil Austraalias ({{commentsTotal}})

Vox Clamantis
Vox Clamantis Autor/allikas: Pressifoto

Vokaalansamblil Vox Clamantis on ees esmakordsed kontserdid Austraalias, mis ansambli asutaja ja kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve käe all algavad 25. jaanuaril Melbourne'ist ja jätkuvad kolme kontserdiga kuulsal Sydney festivalil, kus on tänavu juba esinenud ka Maarja Nuut.

Eesti ansambli esimene kava kannab pealkirja „Morning Star – the Music of Arvo Pärt“ ning see kõlab 25. jaanuari õhtul Melbourne Recital Centre’i Elisabeth Murdoch Hall'is. Ettekandel on mitmes erinevas laadis gregoriaani laule, Arvo Pärdi muusikast värskeima teosena „Drei Hirtenkinder aus Fátima“ (2014), „The Deer’s Cry“, „Morning Star“ ja „I Am the True Vine“, samuti Gilles Binchois’ „Amours mercy“, Magister Perotinuse „Beata viscera“, aga Arvo Pärdi kõrval veel kolm Eesti heliloojat – Cyrillus Kreegi „Mu süda, ärka üles“ ja Taaveti laul nr 121, Helena Tulve „Ole tervitatud, Maarja“ ning Tõnis Kaumanni „Ave Maria“.

Vox Clamantise järgmised kolm kontserti toimuvad ühel suuremal Austraalia kultuurifestivalil Sydney's. See suvine festival leiab tänavu aset 6.–28. jaanuaril, mil 23 päeva sees korraldatakse 136 üritust 51-s etenduspaigas. Eesti ansambel astub üles 27. jaanuaril City Recital Hallis, kus tuleb ettekandele sama kava, mis Melbourne'is, siin nimetuse all „Beata viscera“. 28. jaanuar on aga festivali lõpupäev uhkelt koos Eesti ansambli esinemistega mainekas Cove Apartments Mezzanine'is, mil samas kohas kõlavad meie ansambli mõlemad kavad, kontserdisarjas Seidler Salon Series. Teine kava „Morning Star“ on üleni Arvo Pärdi loomingust: „Kleine Litanei“, „Alleluia-Tropus“, „And One of the Pharisees ...“, „Da pacem Domine“, „Morning Star“, „The Deer's Cry“, „Summa“, „Virgencita“, „I Am the True Vine“, „Most Holy Mother of God“ ja „Gebet nach dem Kanon“ suurteosest „Kanon pokajanen“.

Austraalia reisil esinevad ansamblis Anna Mazurtšak, Jaanika Kuusik, Merylin Poks,

Kadri Hunt, Miina Pärn, Iris Roost, Anto Õnnis, Sander Pehk, Sakarias Jaan Leppik, Lodewijk van der Ree, Taniel Kirikal, Ott Kask ja Tõnis Kaumann. Eesti ansambli kontserdid on väga kenasti ja põhjalikult reklaamitud.

Samal suurfestivalil Sydneys on tänavu juba esinenud meie folkartist Maarja Nuut – tema kolm soolokontserti leidsid aset 9., 10. ja 11. jaanuaril, samas Seidler Salon'i sarjas, mis Vox Clamantisel. Maarja Nuudi järgmised esinemised toimusid aga Luxembourg'i Filharmoonia kammersaalis 16. ja 17. jaanuaril.

Enne oma ansambli kontserte viibis Austraalia osariigis Tasmaanias Eesti Rahvusringhäälingu tiitli Aasta Muusik 2017 värske omanik Jaan-Eik Tulve üksi, juhatades gregooriuse laulu kursust Colebrooki lähistel hiljutirajatud benediktiini kloostris Notre Dame Priory.

Eesti muusikute varasemaid sidemeid Austraaliaga pole just palju, aga need vähesed on päris kaalukad. Aastail 2004 – 2013 oli Adelaide'i Sümfooniaorkestri kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks Arvo Volmer, kes samas on juhatanud ka Sydney ja Melbourne'i sümfooniaorkestreid ning dirigeerinud Sydney Ooperis. Volmeri kavadest on leida mitmel puhul ka Eesti muusikat, veel enam aga Põhjamaade heliloojate loomingut. 2007. aasta oktoobris tuli Canberras Austraalia Kammerorkestri tellituna maailmaesiettekandele Erkki-Sven Tüüri „Whistlers and Whispers from Uluru“ („Viled ja sosinad Uluru kaljul“) plokkflöödile ja kammerorkestrile. (Uluru on Austraalia aborigeenide püha mägi). Tol aastal tegi Austraalia Kammerorkester selle teosega kavas Richard Tognetti juhatusel ligi kuu aega kestnud kontserdireisi Austraalias, kuhu kutsuti uudisteose autorina kaasa ka helilooja Erkki-Sven Tüür. Nüüd on meil veel ka värske uudis seoses „Uluru'ga“: järgmisel kuul toob Soome firma Ondine müügile uue CD Tüüri muusikast, kus Tapiola Sinfonietta ees dirigeerib seda flöödiga orkestriteost Olari Elts. Austraalia Kammerorkester on palju kordi viiuldaja ja oma dirigendi Richard Tognetti käe all kodumandril ning mujal maailmas ka Arvo Pärdi teoseid esitanud.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: