Arvustus. Joel Sanga sõnamõnu ({{commentsTotal}})

Joel Sang
Joel Sang Autor/allikas: PM/Scanpix

Uus raamat

Joel Sang

"Tule eile meile"

EKSA

Seda rääkis Veljo Tormis, et regilaulu puhul olid sel aal, kui neid laule tares lauldi, olulised kolm komponenti: sõnad, viis ja mõnu. Lasteluule puhul kipub ka olema, et hea, kui on puhas riim ja kindel rütm ja luule sees on väikesi vigureid ja tempe ehk luuletaja lapsikusi ehk mõnu. Heas lasteluules saab luuletaja lapseks ja lapsega kontakti ning tõmbab lapse kaasa avaramasse ilma, kasvatab lapse väheke suuremaks.

Head klaari eestikeelset lasteluulet pole kunagi olnud üleliia palju. Ei olnud nõukaajal, kui kirjastuse sõel oli tihe, ei ole rohkem nüüd, mil ilmuda võib mis iganes. Selle rahvaarvu pealt priskemat peent ja puhast luuleportsu kerkida ei saagi (ei teagi, kuis on lood suurtes keeleruumides, aga kui palju ma ikka tean vahvaid lasteluule tegijaid maailmas – ei teagi eriti). Ja õnnestunud lasteluule tegijaid on meil umbkaudu sama arv kui nõuka-aal. Laias laastus pisut alla kümne, aga ehk par excellence poeete ja poetesse pisike pihutäis.

Lasteluule tahab rohkemgi tähelepanu kui vanainimesele valmis visatud vemmalvärss. Et oleks parasjagu doseeritud arusaadavat ja pisut siputataks vürtsiks uutele radadele ahvatlevat mõtet ja keelt. Et turvakeskkonda kargaks korraga sisse väike koll, krõll või värske pööre.

Vanasti tegi sellist kraami aegajalt Hando Runnel. Eks võiks nüüdki juurde teha, samuti nagu Olivia Saar. Vist tehakse lastetekste rohkem siis, kui parasjagu on majas väiksed lapsed, lapselapsed või lapselapselapsed. Tellimuse peale lõid lastetekste etendustesse ja filmidesse Juhan Viiding, Joel Sang ja mõnigi veel (suure surmaga tegin isegi). Laulutekste treisid Ott Arder ja Henno Käo. Ellen Niit ja Eno Raud pakkusid sõltumatuid lastevärsse, mis said omatahtsi lauludeks, teatriks ja kinoks. Küllap tegijate nimesid leiaks veel, aga mitte liialt.

Praegu tuleb puhast lastekraami juurde Contralt, Wimbergilt, Ilmar Trullilt, Jaanus Vaiksoolt, Leelo Tunglalt. Küllap veel mõneltki. Aga jälle pole puhta, värske riimi tegijaid liiga rohkelt. Ja olgu olemas internet ja blogid, kena puhas lasteluule on teretulnud alati ja leiab lugeja. Aastavahetusel on Mait Malmsten lugenud teles lihtsaid jõulu(vana)värsse piprast ja koogist ja muust ja teinud paljudel tuju heaks. Sest hea lasteluule tunnus on, et tal on ka vanale midagi öelda, lastesõnumisse on peidetud tihti pisike vimka ka vanematele. Selline luule ehitab lapse ja vanema vahele silla. Vana tahab lapsele ette lugeda ja laps tahab (erandlikult) kuulata, mis vanal öelda on.

Joel Sanga 35 vigurvärssides luuletust on just sellised. Raamatu „Tulge eile meile“ seeski on öeldud: salme noortele ja vanadele.

Mäletan, kirjeldati, kuidas eesti fillid ülikoolis on janused kulumata riimide järele. Keegi leiab rüütel-süütel ja on uhke uue riimi üle ja keegi teine nendib, et Sütistel (kui oli ikka tema) oli see juba kasutusel. Värskeid eestikeelseid riime peaaegu pole. Uute leidmiseks tuleb vaadata uudissõnade poole. Seda Joel Sang teebki. Nii leiame juba esimest luuletusest dogi / blogi / hot dogi, varsti tuleb jätti (no seda „Kevadest“ teada vene jätti) / ätti / @-i, näpid / äpid / macid  / häkid. Tehke järgi, blogiluuletajad.

Tundub, nagu Sang kirjutaks kokku uuema aja nutikaid lutikaid, sest sõnakasutuses võib esineda tänapäevaseid krõbedaid sõnu, aga hoiak jääb heatahtlikuks: „Kärbsel  läksid silmad punni, / kui ta silmas sitajunni. / Kärbes oma kärbsekeeles / kiitis siiras tänumeeles: / „Tänan sind, et annad, Looja, / meile igapäevast rooja!“ Selle peale paitaks iga uuema aja jõuluvana lapsukesel muheldes pead.

Anne Pikkovi kerge käega tõmmatud pildikesed on värssidele toredaks täienduseks. Ei sega, toetavad. Minu lemmikuks on üle lehe ulatuv pesunöör, millel ripub tilluke tüptarlapse püksik, üksildane ja nukker tühjal lehel.

Raamatu pealkirja fraas „tulge eile meile“ oli mu isal tavakasutuses. See viitas enamasti kellegi kordasaadetud absurdile, mida oli teisiti võimatu kommenteerida või ei soovitudki ommenteerida. Kui sigadus oli lõbusamat sorti, ütles isa: „tule eile meile ja võta homne ajaleht kaasa“.

See kõik klapib suurepäraselt Joel Sanga luulevaimuga.

Kui meie kirjandusloole või –loomele ajas tagasi vaadata, siis ühed tekstid, mis ajale paremini vastu peavad, on lasteluuletused. Alles hiljuti võttis Indrek Hirv tsiteerida Ernst Enno värsse: „Juss oli väike peremees / talu liivaaugu sees / adraks kõver kapsaraud / äkkeks silgupüti laud...“ Vist teeb hea lasteluule luuletajaid juurde.

Igasugu poliitilised ja filosoofilised tekstid vananevad, vananeb ka vanainimeste luule. Visamaid vendi tekstimaastikul on lasteluule. Miks? Lasteluule kasutab tänaseid reaaliaid, samas pole kaasajas kinni (nagu muinasjuttki), ta on ajaülene mäng mängu pärast, keele- ja mõttelustist tehtud tekst eriliste pretensioonideta. Korraga südamlik ja vigurdav, vabastav. Paradoksaalsel kombel pole taolist näiliselt pretensioonitut kõlks ja kopik riimi kirjutatud üldse palju. Vist ei ole nutika lutika lihtsuseni lihtne jõuda.  

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: