Hispaania arhitektuuripärl Sagrada Familia valmib Eesti vitraažikunstniku abiga ({{commentsTotal}})

Barcelona üks sümboolsemaid rajatisi on südalinnas asuv Sagrada Familia. Maailmakuulsa arhitekti Antoni Gaudi projekteeritud hiigelkirik on kogu Hispaania üks populaarseimaid vaatamisväärsusi, mida külastab aastas miljoneid turiste. Paljud ei tea, et selle sakraalse kui ka arhitektuurilise ilmaime rajamisel on kaalukas roll ka 28-aastasel Eestist pärit Jelizaveta Tsedenoval.

Antoni Gaudi kuulsaimat meistriteost Sagrada Familiat ehk püha perekonna kirikut on vahelduva tempoga ehitatud juba 135 aastat. Nurgakivi pandi 1882. aastal ja üle 40 aasta juhtis ehitust autor ise, kuni ta 1926. aastal õnnetult trammirataste all hukkus. Pärast seda on geeniuse jooniste järgi ehitust jätkanud viis põlvkonda arhitekte-projekteerijaid ja kui see praeguste plaanide kohaselt 2026. aastal ehk Gaudi sajandal surma-aastapäeval valmib, saab Sagrada Familimast maailma kõrgeim kirik, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Kuna suure finaalini on jäänud nüüd vaid kaheksa aastat, siis on töötempo meeletu. Sagrada Familia ehituseks on kasutatud 50 erinevat kivitüüpi, mis toodud üle kogu maailma. Kive on Hiinast, Iraanist, Brasiiliast ja loomulikult Hispaaniast.

Ühelt poolt peetakse rangelt kinni algsest arhitektuurikavandist, teisalt rakendatakse hulga kaasaegseid lahendusi nagu 3D-modelleerimine, millest Gaudi ei osanud unistadagi. Iga kivi, mis kirikus kasutust leiab, läbib tohutu kvaliteedikontrolli.

"Me teeme midagi erilist, mida pole mujal tehtud. See tehnoloogiline läbimurre on meie jaoks väga huvitav, sest me õpime tehnikat, mida poolteist aastat tagasi ei tundnud keegi," ütles kiviinsener Toni Caminal.

Sagrada Familia on nagu üks suur sipelgapesa, kus töine sagimine käib 365 päeva aastas. Projekti järgi tuleb katedraalile kokku 18 torni. Kui "Pealtnägija" 16 aastat tagasi ehitusplatsil käis, oli megaehitisel veel paar torni vähem. Toona oli Tallinnas kasvanud Jelizaveta ehk Liisa kuuenda klassi tüdruk ega osanud suurejoonelisest projektist unistadagi. 2009. aastal Eesti kunstiakadeemias õppima asunud Liisa viis suurprojekti juurde juhuslike kokkusattumuste jada.

"Ma olin alati natuke kunstikaldega, aga ma mõtlesin, et ma ei oska joonistada, kunstiakadeemia mind nagunii ei taha. Aga siis mingi hetk ma avastasin, et neil on selline õppekava nagu muinsuskaitse ja restaureerimine, mis minu jaoks tundus nagu Püha Graal," rääkis Tsedenoval, kuidas temast sai vitraažikunstnik.

Jelizaveta juhendaja, klaasikunstnik Eve Koha kiitis, et tüdruk oli väljapaistev ja tema kursusetööd olid sügavuti minevad ja asjalikud. "Esimese tööga me sorteerisime Pirita kloostri 15. sajandi väljakaevatud klaasikilde Tallinna linnamuuseumis ja seal ta siis veetis pikki päevi, et 3000 kildu eri värvi ja kujundusega eri kastikestesse panna," meenutas Koha.

Kunstiakadeemia õppjõust Eve Kohast sai neiu mentor ja teenäitaja, tänu kellele pääses Liisa õppima Belgiasse nimekasse Antverpeni ülikooli, kus kaitses 2014. aastal magistrikraadi. Ka aasta hiljem Barcelonasse tööle saamisel oli abi just õppejõu müügitööst, kui saatis Vitralls Bonet stuudio tegevjuhile Jordi Bonetile e-kirja, rõhutades, et Tsedenovategemist tubli õpilasega.

Suurejooneline Sagrada Familia

Boneti stuudio, kuhu eestlanna palgati, on valdkonna tipptegija. Ühtejutti üle 90 aasta tegutsenud stuudio on sisuliselt perefirma ja praegune tegevjuht Jordi Bonet kolmanda põlvkonna klaasimeister. Kuigi kirjutamata reegli kohaselt klientidest nimeliselt ei räägita, on stuudio portfoolio muljetavaldav, alustades kunstiajaloo õpikutest tuttavatest pühamutest kuni ülirikaste villadeni.

"Kusjuures see meeldib mulle minu töö juures ka väga, et ma saan teha aeg-ajalt väga rasket tööd. Tööpäeva lõpus, kui sa oled kaheksa tundi jalul olnud ja tassinud 20 kilo kaaluvaid vitraaže, ta on raske, aga ta on rahuldust pakkuv," kirjeldas Tsedenova oma tööd.

Kolme aastaga on Liisa käe all uue hingamise saanud kümnete kirikute ja kloostrite vitraažid, millest vanimad on pärit keskajast. Klientide ring on kirev ja lai, ulatuses Ameerikast Jaapanini, ent kõige tuntum ja suurejoonelisem objekt asub siiski Barcelona kesklinnas.

"Sagrada Familia on üks kõige eriskummalisemaid kirikuid maailmas, ma ütleks. Kui teda vaadata, siis ega ta vist päris, kui väga kaugelt vaadata, siis äkki meenutab natuke gootikat, aga kui lähemalt piiluda, meenutab pigem liivalossi," kirjeldas klaasikunstnik.

Nii nagu megakiriku ehitamine on olnud põlvkondade ülene, alustas Boneti stuudio Sagrada Familia krüptis asuvate vitraažide valmistamisega juba 1930ndatel. Sinna, kuhu on muide maetud ka Gaudi ise. Aga põhitöö algas 1990ndate keskel kiriku peahoones. Eelmise aasta veebruaris lõppes viimane suurem tootmisfaas, kus oli oma roll ka Liisal.

"Minu kätetöö on seal väikese torni üleval, ristikheina meenutavad vitraažid. Konkreetselt selles tornikeses me näeme 12 ja teisel pool on veel üks tornike, kus on veel 12," lausus Tsedenova.

Ehkki silmapilkselt äratuntav ekstravagantne siluett ja välisfassaad tõid kirikule ilmakuulsuse, siis pääseb klaasimeistrite töö mõjule just sees, kus avaneb hoopis uus maailm. Sõltuvalt ilmast, aastaajast ja kellajast, on meeleolu iga kord erinev ja ainukordne. Valgusmängu autor on tuntud Hispaania kunstnik Joan Vila-Grau, kes on projekti kallal töötanud 17 aastat.

"Kindlad värvid, harmoonia, valguse mõju, tekitavad selliseid erilisi tundeid, et nad võivad su isegi nutma panna, nii see on," on Vila-Grau ise öelnud.

Toimetaja: Rutt Ernits



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: