Jaan Pehk: ma ei oleks enda vastu aus, kui teeksin plaadi stuudios kahe nädalaga

Jaan Pehki (42) sooloprojektil Orelipoiss ilmus hiljuti üle kaheksa aasta uus plaat "Sünnipäev", mis suurema kahtluseta kuulub ka aasta lõpus tänavuste olulisemate ja erilisemate plaatide hulka. Selle puhul ajasime Pehkiga juttu tema Tallinna-kodu lähedal kohvikus Kohalik.
Sul on mitu kodu, oled sa praegu rohkem Tallinnas või Türil?
Viimasel ajal elan rohkem Türil, aga praegu on natuke kiirem aeg seoses plaadiga, kontserdid ja muud tegemised. Võib küll öelda, et ma olen 15 aastat Tallinnas elanud, aga Türil on ka ikka kodu olemas.
Vanasti oli siin Kohaliku kohviku majas Uue Maailma seltsimaja, kas sa selle seltskonnaga suhtled endiselt?
Praegu on uue kohaga juba nii ära harjunud, et vana väga ei mäletagi. Uue maailma seltskond on laiali läinud, sest inimesed on erinevatesse kohtadesse kolinud, nagu näiteks Erko Valk ja vennad Kaevatsid tollastest tegijatest.
Mis vanad õpetajad sulle Türil vastu tulles nüüd ütlevad kui näevad? Kas pigem "et ma ikka uskusin sinusse" või "et sinust ma poleks seda iial uskunud"?
Seda väga ei ole, meil oli üsna palju vanu õpetajaid ja polegi neid kõiki enam alles.
Aga laulmine ei tulnud ju tühja koha pealt, kooli kooris sind ikka pandi laulma?
Ikka jah, koolikoor ja poistekoor ja lauluansamblid, laulmise asi oli meil päris tugev.
Mis on sinu elus on kõige rohkem elu edasist käiku mõjutanud kohtumised? Ma saan aru, et sa kohtusid näiteks Aapo Ilvesega Räpinas õppimise ajal? Oli see juhus?
Selles mõttes oli juhus, et Aapo oli kuulnud, et kooli bändiruumis mingid tüübid tegutsevad. Oli kaks kohalikku, mina hakkasin laulma ja Aapo tuli vaatas meid üle. Tema oli ju siis kõva muusik juba igasugustes Põlva kõrtsubändides.
Kas tema kutsus sind NAK-i ka? Suhtled sa nendega praegu ka? (Tartu NAK – Noorte Autorite Koondis)
Jaa, Aapo oli siis juba NAK-I liige. Kui neid näen, siis suhtlen. Peamiselt siis kui Tartusse lähen, ikka kohtun (Vahur) Afanasjevi, Aapo ja Contraga, teised on rohkem laiali.
Aga tegelikult on ju uuel plaadil ka päris mitmed lood NAK-i liikmete sõnadega.
Jah, kuna siin plaadil on kümne aasta lood, siis need NAK-i aegadest pärit lood ongi isegi üle kümne aasta vanad.
Kes võiks sinu arvates olla NAK-ist järgmine, kes ordeni saab? Liikmed hakkavad juba sellesse ikka jõudma, et varsti hakatakse juba panuse hindamise peale mõtlema? Praegu vist ainult Hasso Krullil…
Asutajaliige oli ju ka Kauksi Ülle. No Kivisildnikule vist ei anta ordenit? Kuigi minu arust võiks.
Aga sul endal on ka lootust juba, Marko Reikop ka juba sai, miks mitte?
Oi ei, ma lihtsalt ei tea, mille eest ma selle peaksin saama…
Ikka panuse eest muusikasse. Aga kui sa teiste õnnelike juhuste ja kohtumiste peale mõtled, mis su elus midagi muutnud, siis mis sulle meenub?
Võib-olla ikka see kui Vaiko Eplik oli Claire's Birthday'ga hoo sisse saanud, aga siis selgus, et rütmikitarrist Priit Võigemast peab minema lavakasse näitlejaks õppima. Siis jäävad neljaks aastaks muud asjad selja taha ja ei saa minna õhtul bändiproovi. Mina siis Vaikoga veel tuttav ei olnud, aga juhtusin Otsa kooli fuajees mängima akustilisel kitarril Oasise "Wonderwalli". Temal oli just kitarristi vaja ja kutsus mind proovi.
Sa õppisid pärast Räpina keskkonnakaitset Otsa koolis mitu aastat popmuusika ja džässi erialal ja varsti tegelesid juba väga erinevate bändidega. Oled sa kunagi ka mingit üheksast viieni istumise tööd teinud?
Üheksast viieni ei ole, aga olen kümnest kümneni teinud – muusikalides. Ma nimetan seda ikka päris tööks, see oli tihti isegi hommikul üheksast õhtul kümneni Linnahalli keldrites, nii et mitu kuud ei näinudki valget aega.
Sa oled olnud seotud enam kui tosina bändiga. Orelipoisi nime all tuli uus plaat välja nüüd üsna pika pausi järel, kas see tähendab, et ka mõned teised bändid võivad reinkarneeruda, näiteks Koer või Köök?
Võib juhtuda, midagi ei välista. Mõlemaga on tegelikult plaadid salvestatud, aga need on ooteseisundis, sest lihtsalt pole aega olnud. Aga ma praegu ei julge ennustada, millal need välja tulevad, sest siin on ka teiste inimestega vaja kokku leppida ja need pole ainult minu teha.
Kas sul on selline töömeetod, et korjad väiksemaid juppe tükk aega ja siis keevitad need sobival hetkel kokku?
Võib vist nii öelda. Mulle tundub, et see poleks mu enda vastu aus, kui võtaksin kaks nädalat stuudiosse minekuks, et saaks kuidagi selle plaadi välja antud. Mul on see kuidagi nii kujunenud, et tuleb nagu tuleb ja targem on oodata, ei pea kogu aeg tõmblema. Ma usun, et selle kümne aasta sees oli ka pooleteise aasta pikkuseid perioode, kus ma üldse mitte midagi ei teinud. Palad tulevad nagu nad juhtuvad ja tore, kui nad vahel on ka teistele arusaadavad.
Kas see jutt on tõsi, et esimestel plaatidel on lugusid nii palju selle pärast, et su arvuti mälumaht lihtsalt ei lubanud vahel pikemaid lugusid teha?
Selles on pool tõde, aga see ei olnud iseenesest põhjus, miks nad lühikesed on. Väga pikka kokkumängu ei saanud tõesti teha, sest arvutil oli RAM-I vähe, aga miniatuurid olid ikkagi vahele plaanitud ja ei tekkinud mälumahu pärast.
Kui nüüd võtta uus plaat "Sünnipäev", siis kõige rohkem paneb siin nihelema see mingi vastuolu siiruse ja südamlikkuse ning absurdihuumori pideval vaheldumisel. Ühel hetkel "minu isamaa on nii ilus ja nii kole korraga", nii et võib pisara välja tõmmata, ja teisel hetkel pedofiil Rooberti ballaad või onubellalik "lihtsalt pole sõnu". Kas see vaheldumise kontrast on meelega tehtud üllatamiseks?
Ma valisin eelkõige ikka need lood, mis ma tahtsin plaadile panna. Oleks ka teises järjekorras plaadile pannud, siis oleks mingi teine mulje võinud olla. Ma loodan, et sel plaadil on piisavalt mitmekesisust, mis ei lase asja igavana tunduda.
Sulle tundub olevat palju lubatud, ma ei ole eriti kuulnut karmi kriitikat sinu aadressil. Kas vahel ikka keegi on tulnud ütlema, et kuule Pehk, see on ikka õudne pask, mis sa teed? Lihtsalt pärast kontserti tulnud tüli norima?
Eks vist ikka on erinevaid arvamusi olemas, aga ma ei saa sinna midagi teha, kui ei meeldi inimesele. Ma ei mäleta, et keegi nii teravalt oleks öelnud, see vist oleks meelde jäänud.
Sul on üllatavalt lai publik, mõnda laulu laulavad lapsed lasteaias ja mõni teine võtab vanematel inimestel silma märjaks, ja siis on sellised jaburamad palad, mille mõistmiseks peab musta huumorit mõistma…
Mul on mõnikord keeruline see, et kutsutakse kuskile esinema ja siis sa ei tea, kes on publik. Pead siis uurima, mis laadi sündmus on. Vanemad inimesed teavad ehk pigem "Valssi" või "See alles jääb" ning eeldatakse, et ma saan sellistest lugudest tunniajase kavaga hakkama, aga siis "Onu Roobertit" päris esitada ei saa.
Õnneks on lugusid esitamiseks piisavalt palju, et saab vähe valida. "Roobert" ei ole ka selline pala, mida tingimata peaks iga kord esitama. Aga seal saab ka ühe salmi ära jätta, kus räägitakse paljast lapsekehast, ei pea päris hulluks alati ajama. Ega ma neid kunagisi vägisõnadega tehtud laule ise ka ei pea oma lemmikuks.
Sa ütled plaadil, et sa ei laula raha pärast. Kas selle aja jooksul, kui sa oled tegutsenud, on Eesti muusikaäri jõudnud muutuda? Ma saan aru, et plaadimüük vist ikkagi järjest kahaneb ja raha teenimiseks tuleb eelkõige tuuril käia?
Ise ma väga palju kontsertide korraldamisega ei tegele, kui kutsutakse, siis ikka lähen. Praegu plaadiga seoses on pisut rohkem kontserte ja eks värske emotsiooni pealt ostetakse pärast kontserte kohapeal plaate ka. Vinüülid on ka pisut tõusutrendis veel.
Sa oled käinud tuuridel ka mitmete teiste lauljate ja bändidega. Kas on olnud ka selliseid pakkumisi, kus on tahetud nii jaburat kombinatsiooni, et sa oled keeldunud? Patuse Poolega suvetuur?
Mul on kuidagi hästi läinud siiamaani, et kui on helistatud ja pakutud, siis on ka meeltmööda olnud. Mitte et ma sellega praegu tahaksin julgustada kõiki mulle selliste pakkumistega helistama. Kevadel läheme Bonzoga tuurile kahekesi.
On sul üldse muusikaliselt eeskujusid? Või sarnaseid artiste välismaalt, kellega oskad end võrrelda?
Ausalt öeldes ma enam ei oska. Vanasti ehk kedagi nimetasin, aga ma enam ei oska midagi pakkuda.
Mulle üks paralleel tuli pähe. Kas sulle ütleb midagi Gösta Sundqvisti nimi?
Jaa, tema on üks minu suuri lemmikuid, Leevi and the Leavingsiga. Seda on küll meeldiv kuulda!
Teie lugudes on midagi sarnast, selline lihtne ja keeruline ühteaegu. (Sundqvisti laulud lüürilis-iroonilised laulud inimeste väikestest kiiksudest, unistused dressipükstes maal õlut juua, kontoriroti unistustest ja tõusiklikkusest)
Meil on isegi natuke sarnased näod, eriti kui nad on habeme taga!
Sundqvist ei tahtnud eriti esineda avalikult või laval. Sinu jaoks publikuhirm ei ole kunagi teema olnud?
Mitte eriti, kuna ma sain suure lava – loll sõna "suur lava" – suurema publiku kogemused Claire's Birthday'ga kätte nii, et põhivokaali ei laulnud ja olin lihtsalt rütmikitarriga taustal. Ei ole seda muret olnud.
Aga Kroonikast ikka on helistatud ja küsitud, et kas võib tulla koju lugu tegema?
On ikka helistatud, aga ei ole tulnud. Tegelikult pole küll asi Kroonikas, ma olen paljudele ära öelnud, kui tahetakse lihtsalt intervjuud, aga mul ei ole midagi öelda ja mul ei ole vajadust lihtsalt rääkida oma elust. Praegu on plaat välja tulnud, mina pakun inimestele muusikat ja siis võin taustadest rääkida meeleldi. Niisama igale poole ei trügi.
Kas sa vahel vihastad ka millegi peale, või on see lihtsalt mingi stereotüüp, et suured mehed on rahu ise? Mille peale sa viimati vihastasid?
Et kui ma väiksem oleks, kas ma siis vihastaks rohkem? Aga muidu see on ikka isiklik asi, seda ei kipu jagama.
Mida sa tahad, et oleks Eesti muusikaäris teisiti kui praegu?
Ei tea, ma ei oska tahta midagi, sest ma ei tea sellest eriti. Mul selle äri suhtes erilist ärevust ei ole.
Meil vist kontserdil alukaid ja rinnahoidjaid lavale ei loobita. Kas tuuakse pärast kontserti mett ja villaseid sokke?
Kõige rohkem on Kõrsikutega esinemas käies igasugust nänni toodud. Kõrsikuid muidugi, kui keegi nalja teeb: "Näe, aga mis mul teile on – kõrsikuid!"
Köögil oli kunagi tore lugu Türi-Paide rahvajooksust. Kirjelda mulle paari lause Järvamaa kahe metropoli omavahelist suhet, kas on mingeid Türi ja Paide omavahelisi nalju?
See on nii tihedalt läbikäiv kogukond, käiakse ju ühest linnast teise tööle, ei ole päris Saaremaa ja Hiiumaa vahelist udjamist. Väikest naljaga rivaalitsemist kindlasti on, millegipärast see jooks on ju ikkagi Paidest Türile, ju Türi tõmbab rohkem…
Ma lugesin et sa teed 20 kilo kimchi't korraga, kaua sa seda sööd? Meeldib sulle muid toite ka teha?
Ma praegu ei ole värskelt teinud, aga kui ta hästi välja tuleb, siis panen purkidesse ja söön umbes pooleliitrise purgi päevas. Aga Lõuna-Koreas teeb vist pere pooleks aastaks ette ja igaüks eri moodi. Aga muidu kui süüa teen, siis ikka proovin nii teha, et endale maitseb.
Sinu laulud on ka otsapidi laulupeole jõudnud, kas sa tead, et järgmisel üldlaulupeol ka mõni on?
Ei, aga küll sinna valitakse muid häid laule. Tauno Aintsiga oleme teinud kaks lugu laste laulupeol lastekooridele, "Kordamiseks" ja "Minu isamaa". See oli väga äge koostöö, oma kümme korda käisin Aintsil külas. Eelmise üldlaulupeo laulikus oli lisaloona ka "Valss", aga seda ei lauldud.
Toimetaja: Kaspar Viilup